DILI, STLTIMORLESTE.com – Governu liu husi Ministeriu Saude (MS) hamutuk ho parseiru World Health Organization (WHO), United Nations Agency for Children (UNICEF), nomos ho sira seluk halao workshop kona-ba konsultasaun no avaliasaun planu kustu estratejia imunizasaun nasional ba tinan 2025 too 2030.
Visi Ministru Saude ba Fortalesimentu Institusional Saude (VMFIS), Jose dos Reis Magno dehan, iha workshop ”konsultasaun ba validasaun planu kustu ba estratéjia nasional imunizasaun” período 2026 2030, em primeiru lugar ho MS nia naran hakarak espresa agradesimentu neebe mak sinseru ba prezensa no ba kompromisu kontínua husi parseirus sira hotu, UNICEF, OMS, DFAT, KOICA, Banco Mundial, Governu Japaun no GAVI. Parseiru sira nia apoiu no kolaborasaun nudar pilar fundamental ida ba susesu Programa Nasional Imunizasaun iha Timor Leste (TL).
“Ita boot sira nia esperiênsia teknika no apoiu finanseiru sai indispensavel atu ita konstroe sistema saude ida neebe reziliente liu, atu ita proteje ita nia labarik no komunidade sira,” dehan nia liu husi deskursu ba iha Hotel Timor, Tersa (30/09/2025).
Nia informa, imunizasaun nudar intervensaun saude publika ho kustu-efetivu iha história ema ninian. Imunizasaun nudar fatuk lidun ba kobertura universal saude.
“Sai eskudu neebe mak proteje ita nia sidadaun sira neebe vulneráveis liu, no nudar investimentu ida neebe krusial iha kapital umanu dezenvolvimentu sosiu ekonomiku ba ita nia país. No estratéjia nasional imunizasaun ba 2026-2030 reprezenta ita nia vizaun korazoja ba futuru, país ida neebe labele iha labarik hela iha kotuk, iha neebe moras sira neebe bele evita liu husi vasinasaun, no moras sira nee laiha tan, no lahalo sofre no halo mate no sai deit nudar memoria iha livru historia, neebe mak ita nia sistemas saude sai robustu ka sai forte no rezistente hodi sufisientemente bele prevene no responde ameasa moras ruma iha futuru,” nia deklara.
Nia hatutan, workshop ida neebe dadaun halao nee asume nia importânsia kritika. Nia objetivu sentral ba servisu ohin nia mak, atu partilla estratéjia nasional nee tomak, no hamutuk atu valida atividades sira iha estratejia laran neebe presiza halo nia kustu, ho nunee bele asegura katak kada komponente estratéjiku iha nia rekursus finanseirus neebe nesesarius ba nia ezekusaun plena (tomak).
Nia dehan, validasaun sei konfere katak planu ida nee iha kredibilidade, no sai nudar konsensu no kompromisu ba nia susesu.
Iha fatin hanesan Deputy Reprezentante UNICEF Timor-Leste, Teija Vallandingham informa, imunizasaun maka intervensaun saude ida neebe forte liu no kustu-efetivu iha intervensaun saude. Kada-tinan, vasina sira salva ema millaun 4 too 5 nia moris iha mundu tomak. Iha TL vasina sira proteje ona labarik sira husi moras mortal sira hanesan sarampu, polio, no tétanu. Maibe dezafiu sira sei iha, kobertura sei la hanesan, no labarik sira iha área rurál no susar atu too iha posibilidade boot liu atu simu vasina sira hotu neebe presiza.
Nia dehan, estratejia imunizasaun nasional 2026-2030 maka esforsu boot ida hodi bele halo mudansa. Ida-nee estabetese vizaun ida neebe klaru atu hametin servisu imunizasaun nian, alkansa labarik ida-idak, no garante ekuidade iha munisipiu hotu-hotu. No importante liu, planu kustu neebe akompaña define rekursu sira neebe presiza no sei ajuda ita atu mobiliza finansiamentu, aloka orsamentu ho matenek, no asegura sustentabilidade imunizasaun nian iha tinan sira tuir mai.
“UNICEF sente orgulhu tanba halao ona papel sentral iha prosesu ida-nee. Ami apoia ona MS laos deit ho téknika peritus, maibe mos ho apoiu finanseiru ba dezenvolvimentu planu kustu nian, no hodi garante katak vasina sira, ekipamentu kadeia malirin nian, no fornesimentu salva-vida nian too iha sikun hotu-hotu iha TL. UNICEF no OMS mos apoia prestasaun servisu iha nivel komunidade, harii konfiansa iha vasina no garante katak inan-aman sira komprende benefisiu husi hetan imunizasaun tuir tempu determina no regularmente,” nia koalia.
Nia dehan, Gavi, Aliansa Vasina, kontinua halo vasina sira asesivel no baratu atu nunee bete ajuda hametin sistema imunizasaun sira. Departamentu Negosiu Estranjeiru no Komérsiu-DFAT, liu husi Governu Austrália, sai ona parseiru neebe metin iha finansiamentu no reforsu kuidadu saude primariu no imunizasaun.
Nia hatutan, hamutuk ho parseira sira nee garante katak estratéjia imunizasaun nasional laos deit dokumentu ida maibe matadalan ida neebe fahe ba asaun. Estratejia imunizasaun nasional ida nee no ninia planu kustu laos deit esensiál ba TL nia sistema saúde, maibe hanesan pasu desizivu ida atu garante katak nasaun nee asegura finansiamentu neebe presiza atu sustenta no habelar ninia programa imunizasaun.
Nunee mos Reprezentante Organizasaun Mundial Saude (OMS), iha Timor-Leste, Arvind Mathur afirma, hanesan onra boot ida atu hamutuk ho MS no parseiru sira hotu sira iha sorumutu importante ida nee nodi dezenvolve TL nia estratéjia imunizasaun nasionál tui mai nee sira hotu servisu ho dedikasaun no kuidadu iha fulan hirak liu ba.
Nia hatutan, estratéjia ida neebe prátiku, realistiku mak dalan ida neebe efetivu liu atu hametin servisu imunizasaun no proteje labarik Timoroan ida-idak
“Ami elojia MS tanba lidera dezenvolvimentu estratejia integradu ida-nee, ho kustu neebe aliña ho revizaun EPI foin lalais nee, planu Imunizasaun 2030 no Gavi nia misaun atu halo vasina sira asesivel ba ema hotu, hamenus disparidade sira, no harii sistema imunizasaun sira ne’ebé responsivu,” nia informa.
Nia dehan, TL laos foun atu harii estratéjia imunizasaun nasíonal. Nia halo ona iha 2004, 2007 no 2014, tuir fali ho planu tinan barak iha 2016. Maibe esforsu atual ida nee iha 2025 maka partikularmente signifikativu, tanba ida-nee inklui komponente kustu komprensivu ida ba dala uluk.
Tuir pedidu Ministeriu nian, OMS fornese hela lideransa téknika iha parseria besik ho UNICEF no parte interesada sira seluk. Grupu Trabalhu Núkleu Tékniku ida ho membru 34 inklui husi Ministériu, INSP-TL, INFPM, DNFPM, NITAG, OMS, UNICEF, no NCIRS servisu makaas desde inisiu tinan nee hodi lori esforsu nee ba oin.
Jornalista: Jeniche da Costa
Editora: Domingas Gomes







