MS Sosializa Lista Medikamentu

DILI, STLTIMORLESTE.com – Ministeriu Saude (MS) liu husi Diresaun Nasionál Farmasia no Medikamentu (DNFM) realiza workshop kona-ba sosializasaun lista medikamentu esensial, polítika nasional medikamentu no produtu saude no manual farmakovijilansia 2025 ba profisionál saúde sira.

Diretora Jerál Prestasaun Saude iha Ministeriu Saude (MS), Terlinda da Conceição Barros hatete, objetivu husi workshop nee Ministeriu hamutuk ho Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) iha Timor Leste atu guia profisional saude sira hodi hili desizaun, investimentu sira no alokasaun ba medikamentu hodi hatan mai iha rai laran, hodi konsumu mai iha servisu saúde nasional nian, hodi garante katak, sasan sira neebe hatama mai ho aimoruk neebe mak los, tuir duni ho doze neebe mak iha.

“Ita hotu hatene katak, ita hakerek iha aimoruk barak, maibe ita tenke mai ho lista ida neebe tuir ita-nia nesesidade. Entaun lista esensial no medikamentu nee nia kategoria nee vital, esensial no nesesariu inklui mos medikamentus no konsumaveis, entaun lista ida nee preve kada tinan lima, tanba nesesidade sempre aumenta. Entaun kada tinan lima ita halo revizaun, ita aumenta balun foun, ita hamenus fila fali tuir lalaok global konaba medikamentu ba peskiza sira nia rekomendasaun iha akomoda hodi hatan ba iha lista nee,” hatete Diretora nee ba jornalista sira, bainhira halo abertura ba workshop konaba sosializasaun lista medikamentu esensial, polítika nasionál medikamentu no produtu saúde no manual farmacovijilansia 2025 iha JL Villa Fatuhada, Segunda (11/08/2025).

Nia tenik, polítika ida nee atu guia pesoal saude sira, atu hatene lista esensial medikamentu tanba hakerek ona iha neeba katak tenke tuir nesesidade fasilidadade saude nian.

Nia esplika, bainhira MS tau ona lista esensial Governu tenke aloka orsamentu, atu nunee bele kompras hotu item sira neebe iha lista, tanba item sira nee mai husi médiku sira.

Entretantu manual farmakovijilansia atu guia sira oinsa mak lalaok uza medikamentu no intervensaun ba pasiente sira, ezemplu pasiente konsumu aimoruk mosu reasaun neebe la diak husi medikamentu, oinsa mak fasilidade saude sira tenke relata atu dada kedas aimoruk nee no hapara distribuisaun hodi proteje komunidade nia saude.

“Ita nia papel mak oinsá mantein komunidade saudavel no saude diak nafatin, ida nee servisu prevensaun nian ba sira neebe mak moras. Sira mai ho moras ida sira mai hetan kura no hetan fila fali saude hodi fila ba uma, ita lakohi sira mai ho moras ida, tan deit ita nia erru sira, depois mak hetan fali moras seluk liu husi efeitu longu prazu no medikamentus buat sira nee. Tanba nee mak ita asegura ba iha nia populasaun tenke bazeia ba estudu sira,” nia tenik.

Workshop nee sosializa iha Ministériu Saúde nian ba iha setór privadu nian, sira tenke halo tuir polítika no dokumentus neebe mak Ministériu saúde prepara.

Nia hatutan, jerente sira tenke iha koñesimentu ba iha polítika ba asuntu sira neebe mak trata, tanba hanesan uza antimikrobio rejistu, tanba antibiotik bainhira uza la kuidadu ema nia isin ejiste atu konsumu aimoruk maibe la fo efeitu no terapeútiku neebe mak ema nia hakarak.

Iha fatin hanesan, Diretor Nasionál Farmasia no Medikamentu, Delfim Ferreira esplika, lista esensial ba edisaun 4 nia, Ministériu Saúde rejista item 426 hotu-hotu ho jenerika anteriormente no medikamentu ida neebe kategoria jenerika iha item 426 mak iha dokumentus hanesan Parasetamol, Amoxilin, Sarope no aimoruk sira seluk tan.

Reprezentante OMS iha Timor Leste, nudar Health Policy Advisor, Vinay Bothra reforsa, workshop ida nee hanesan onra ida no responsabilidade atu hamriik hodi avansa pilar esensiál tolu neebe sei forma futuru kuidadu saúde nian iha TL mak polítika nasionál ba medikamentu sira no produtu saude sira, lista medikamentu esensiál Timor Leste nian, no manuál sira farmakovijilánsia nian.

(jen)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *