Muda RAEOA ba Munisipiu Kontra Lei, Xanana: Espesial Mak Lao Arbiru Nee

Primeiru Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão. (Foto: Media PR)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Eis Kordeador Zona Ekonomika Espesial Desenvolvimentu Ambenu ( ZEEDOA), João Gonçalves konsidera IX Governu viola konstituisaun bainhira muda Oekusi ba munisipiu, hatan ba kestaun nee Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão hatete, ho espesial mak lao arbiru deit nee.

Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão hatoo kestaun nee ba jornalista sira, bainhira remata halo enkontru semanal ho Prezidente Republika Jose Ramos Horta iha Palasiu Prezidensial Nicolau Lobato, Bairo Pite, Kinta (19/02/2026).

“Viola nee beikten karik dehan atu konsidera estrututa tomak nee hanesan Munisipiu RAEOA nee RAEOA nafatin,” katak PM Xanana.

Antes nee dehan Rejiaun Administrativu Espesial Oekusi, maibe ikus muda fali Oekusi nee ba munisipiu, hatan Ba kestaun nee Primeiru Ministru hatete, muda espesial nee mak halo buat arbiru deit.

“Espesial nee mak buat hotu arbiru deit nee,” katak nia.

Foin lalais Eis Kordeador Zona Ekonomika Espesial Desenvolvimentu Ambenu ( ZEEDOA), João Gonçalves konsidera IX Governu viola konstituisaun bainhira muda Oekusi ba munisipiu.

João Gonçalves hatene, Polítika IX Governu atu muda Oekusi ba munisipiu, maibe bainhira haree ba konstituisaun hakerek klaru iha neeba katak, Oekusi ho Atauro sei sai rejiaun espesial. Tanba nee mak atribui ona estatutu rejiaun espesial nee ba iha Oekusi.

“Tuir hau nia haree kuandu ita fo ona estatutu ida nee, ita la bele hasai fali estatutu nee husi Oekusi. Governu bele avansa ho eleisaun poder lokal, maibe la signifika katak ita tenke halakon estatutu rejiaun ba iha Oekusi. Se ita halakon estatutu Oekusi nuudar rejiaun ida nee viola ona ita konstituisaun,” dehan João Gonçalves, hafoin Partesipa selebra loron Xina iha edifisiu Xina Maromak, Tersa (17/02).

João Gonçalves konsidera Oekuse nee bele prepara atu sai rejiaun automa neebe dependente ba iha Governu sentral, ho autonomia Administrativa, finanseira, ekonomika. So depende ba iha Governu sentral iha asuntu rua, seguransa defeza ho negosiu estrajeiru, restu nee sira iha autonomia rasik para ukun iha neeba.

Nia dehan, tenke matein nafatin Rejiaun Administrativa Espesial Administrativas Oekusi Ambeno (RAEOA), tanba konstituisaun mak haruka no konstituisaun mak dehan Oekusi nee rejiaun Espesial. La bele hasai fali estatutu nee, ida nee viola konstituisaun.

Nee katak, rasik mak kaer sira nia Finansas iha neeba no sira rasik dezenvolve nia planu, sira iha konserteza ho membru husi asembleia rejional neebe deside no povu Oekusi rasik mak sei hili se mak atu sai sira nia Prezidente autoridade iha Oekusi, ida nee mak los.

Nia kritika mos dekreitu lei ida neebe halo mudansa balun, dehan katak lei nee boot liu dekreitu lei, dekreitu lei la iha forsa jurídiku para anula lei ida.

Nia dehan, tuir lo-loos Governu tenke prepara lei foun ida ou alterasaun neebe Governu hakarak halo haruka fali Parlamentu Nasional hodi aprova iha PN mak foin Governu bele dekretu lei hodi implimenta lei neebe aprova ona iha PN.

(eme)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *