Mundu Teknolojia Ajuda Aprende Buat Foun, Laos Publika Problema

Feto Potensial Merlinda Soares Pinto de Aquino. (Foto: Supply)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Ohin loron mundu teknolojia bele ajuda estudante inklui mos ema hotu bele asesu informasaun oin-oin husi rai laran no rai liur, maibe uza ho kuidadu, labele uza hodi trata malu ou publika problema privadu.

Feto Potensial Merlinda Soares Pinto de Aquino ba jornalista STL iha nia knaar fatin Kuarta nee (18/06/2025) hatete, media sosial hanesan plataforma ida hodi fasilita ema asesu ba informasaun.

“Tuir hau nia observasaun ba ema sira neebe uza media sosial nee hanesan plataforma ida neebe fasilita ita atu asesu informasaun hotu-hotu liu husi media sosial. Ita gradese tanba iha era glolbalizasaun ida nee ita iha modernizasaun teknolojia oin-oin neebe hamosu media sosial sira atu ita buka informasaun sira neebe bele aumenta ita nia konhesimentu sira,” katak nia.

Nia hatete, oinsa atu utiliza media sosial neebe diak ou la diak fila fali ba konsiensia ema idak-idak nian, responsavel ema hotu nian hodi halo mudansa fo impaktu sosial neebe diak, ita nia papel importante tebes mak atu influensia vibe positive iha media sosial, laos influensia buat neebe la fo impaktu diak ba ita nia komunidade, familia no mundu.

“Tur hau nia haree kona-ba utilizasaun media sosial nee buat ida neebe diak tanba bele ajuda ita hatene informasaun lais, ita bele fahe informasaun pozitivu ka konstrutivu ba publiku hodi influensia ema seluk hodi manifesta ita nia hanoin sira iha pozitivu, maibe kuandu ita uza media sosial ba hahalok neebe la diak hodi instulta malu, tolok malu, hatun malu, provoka malu, ida nee lalos, tanba iha media sosial iha ema barak mak uza, labrik, joven no ema boot sira, wainhira haree situasaun ida nee ladun diak ba ita nia sosiedade sira. Tanba ita hanorin hela hahalok la diak ba jerasaun foun sira ou ema hotu-hotu espresa nia hanoin dik ou aat iha media sosial, hau hanoin nee lori impaktu negativu ba ita nia komunidade no mundu,” katak nia.

Nia husu ba feto maluk sira ho joven sira no ema hotu katak uza media sosial sira kuidadu tanba ida nee importante tebes iha era dizitalizasaun nee seguransa no privasidade importante liu-liu ba feto maluk sira! Rai aas dignidade.

“Limita fahe ita nia informasaun privasidade iha ita nia media sosial sira. Kontrola ita nia postingan sira neebe merese ita fahe ou publika iha media sosial neebe bele fo impaktu sosial neebe nia vibe positive,” katak nia.

Media sosial laos dalan hodi rezolve problema maibe atu aprende buat ruma, nuudar feto potensial nia mensajen ba sira hodi uza media sosial ho diak.

“Media sosial laos dalan hodi rezolve problema maibe ita hatudu ita nia frakeza sira iha media sosial atu ema hotu iha Timor Leste no mundu hatene ita iha problema! Maibe tempu too ona uza media sosial ho didiak, partilha informasaun ou notisia sira neebe bele inspira feto seluk, joven no labarik sira, uza tempu hodi aprende informasaun sira hodi aumenta ita nia kapasidade hodi bele kontribui ba dezenvolvimentu komunidade no nasaun Timor Leste,” Katak nia.

Nunee mos Akademista Grigorio Soares ba jornalista STL iha knaar fatin Bairo Pite hatete, ohin loron mundu teknolojia ajuda tebes liu-liu estudante sira oinsa bele buka materia ruma ou bele aprende mos buat foun seluk, maibe balun uza la ho kuidadu trata malu fali.

“Ita haree ema balun uza media sosial hodi trata malu no tolok malu fali, ida nee los duni katak ema idak-idak nia direitu maibe ita nuudar umanu no Timor Leste maioria katolika presiza hatudu ita nia respeita ba malu, karik iha buat ruma naksalak bolu malu rezolve, laos publika fali iha media sosial hodi tolok malu no tawar malu nee ladun diak,” katak nia.

Nia hatete, husi media sosial nasaun seluk uza hodi manan osan maibe halo interaksi neebe mak edukativu, oinsa mak uza media sosial hanorin fali ema seluk.

“Ezemplu hatudu interaksi neebe mak pozitivu oinsa mak hanorin labarik sira aprende husi ita, no oinsa mak hanorin ema atu bele halo buat diak, laos uza media sosial hodi sadik malu, aat liu tan loke ID falsu insulta ema seluk nia privasidade no tolok malu nee laduk diak,” katak nia.

Nia mos husu ba maluk estudante sira aproveita media sosial ho diak hodi buka aprende buat foun no aprende karik iha materia ruma tanba mundu ohin loron ho teknolojia neebe bele ajuda ba ema neebe iha inisiativa hakarak aprende.

(eme)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *