Natar Besik Hektares 100 uha Suku Lameia Abandona, Tanba Laiha Irigasaun

Foto: Espesial

DILI, STLTIMORLESTE.com – Natar besik kektares 100 iha Suku Leimea kraik, Postu Administrativu Hatulia A, Munisipiu Ermera abandona, tanba laiha irigasaun.

Dehan Xefe Suku Leimea Kraik, Patriciano Aroujo ba jornalista sira, iha knaar fatin, Suku Leimea Kraik, Postu Administrativu Hatulia A, Munisipiu Ermera, Sesta (17/10/2025).

Nia dehan, preokupasaun neebe durante nee komunidade sira hasoru mak infraestrutura baziku hanesan estrada no ponte nomos liga ba agrikultura komunidade iha potensia boot ba setor agrikultura, maibe seidauk hetan apoiu ruma husi Governu liu liu tau matan ba irigasaun sira.

Area ba natar nian atu halo toos no natar nee kuaze hektares atus ida resin besik atu rua mak abandona, tanba kauza tanba laiha irigasaun.

“Ita haree iha setor agrikultura nia ita nia natar iha parte mota sorin liu ba natar besik hektares besik atus ida kuaze abandona, tanba impaktu laiha irigasaun, durante nee komunidade esforsu ho vida agrikultura sira esforsu aan kee maibe bee sira nee foti husi mota boot sira,” dehan Xefe Suku nee.

Xefe Suku hatete, bee neebe sira kee husi mota mak ba natar, maibe ladiak tanba laiha bronjon ruma atu satan netik iha area mota ninin nia entau susar.

“Iha nee ami nia preokupasaun boot liu mak setor agrikultura nemak ami ezije se bele Ministeriu Agrikultura liu liu iha diresaun ida irigasaun nian, bele haree no tau mos prioridade ba suku neebe maki ha potensia,” dehan nia.

Autoridade Lokal nee dehan, iha PostuAdministrativu Hatulia A iha Suku 4 mak iha potensia ba setor agrikultura rai potensia atu halo tos no natar, maibe suku seluk iha ona irigasaun, maibe iha Suku leimea kraik seidauk hetan apoiu ruma husi Ministeriu Agrikultura.

“Maibe la signifika ami la esforsu hodi hein deit apoiu direita maibe ami nafatin esforsu liu husi meius saida deit, no ohin liu husi momentu furak nee ami aproveita atu hatoo ami nia preokupasaun nunee ministeriu agrikultura bele tau matan nomos suku nee,” katak nia.

Nia afirma, Suku Leimea Kraik, kompostu husi aldeia 3 mak hanesan Hatupae, Laquiama, Gunutur, no total uma kain hamutuk 400 kompostu husi feto 865 no mane 941, total habitante 1.806.

Nunee mos Administrador Postu Administrativu Hatulia A, Bonifacio da Silva informa, Postu Administrativu Hatulia A, Munisípiu Ermera iha suku sia maibe iha suku haat mak seidauk asesu ba estrada.

“Iha Postu Administrativu Hatulia A, kompostu husi suku sia, maibe iha suku haat mak seida asesu ba estrada hanesan suku Koilate, Semara, Asuilau, Sare, no Ailelo, ita nia komunidade seidauk asesu estrada, liu-liu iha tempu udan rai mean namdoras, difikulta transporte hotu labele asesu ba mai ho diak”, dehan Bonifacio.

Nia dehan, iha Suku tolu maka hela iha area remotas hanesan Sare nee mai Postu Administrativu Hatulia A, tenke hakat mota tolu maka too iha vila, inklui suku Leamea Kraik hakat mota rua maka foin too iha Postu Administrativu Hatulia vila no mos suku Ailelo mos hakat hotu.

“Ho problema neebe komunidade iha suku tolu neebe area remotas liu-liu iha tempu udan mota tun, rai namdoras difikulta transporte hotu liu-liu transporte publiku Gery Inseksi no Angunan, labele liu ba mai ho diak hodi tula komunidade sira nia produtu ba faan iha merkadu,” dehan nia.

Nia informa, komunidade sira suku lima maioria asesu ona estrada, fasilita transporte hotu asesu ba mai ho diak hodi lori komunidade sira nia produtu ba faan iha merkadu Postu Administrativu Hatulia, Ermera no mos Glenu.

“Komunidade suku 6 asesu ona estrada maibe estrada tradisional iha tempu Indonezia mai too ohin loron estrada seidauk diak, maibe Programa Nasional Dezenvolvimentu Suku (PNDS) implementa projetu konstrusaun estrada iha suku ba Aldeia fakar ona simente no komunidade minoria asesu ona estrada,” hatete Bonefacio.

Jornalista: Emerenciana Pinto
Editora: Carme Ximenes

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *