Nurima: Metade Labarik iha TL Kontinua Sofre Raes Dadak

Deputada Bankada FRETILIN, Nurima Ribeiro Alkatiri. (Foto: Media PN)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Bankada Partidu FRETILIN iha uma fukun Parlamentu Nasional (PN) deklara, Timor Leste (TL) restaura nia independensia ba dala 23 ona, maibe kada periodu governasaun seidauk tau atensaun ba labarik sira, tanba nee metade husi labarik sira neebe iha kontinua sofre moras raes badak.

Liu husi deklarasaun politika Bankada Partidu FRETILIN, Deputadu Nurima Ribeiro Alkatiri katak, loron mundial ba labarik neebe selebra tinan-tinan iha loron 1 fulan Junhu, nuudar okaziaun xave ida atu reforsa kompromisu global ba direitu labarik nian, hanesan konsagra ona iha konvensaun kona-ba Direitu Labarik nian.

Tuir nia, Timor Leste nuudar Estadu signatariu, loron nee reprezenta laos deit selebrasaun, maibe mos obrigasaun legal no moral atu garante protesaun, edukasaun, saude no moris diak ba labarik Timoroan sira hotu.

Nia dehan, Timor Leste sei hasoru nafatin dezafiu sira hanesan pobreza infantil, asesu limitadu ba edukasaun no falta protesaun husi violensia, neebe presiza politika publika sira neebe efetivu no investimentu sira neebe sustentavel.

Tanba nee nia dehan, Timor Leste tenke fo prioridade ba direitu labarik sira nian, hodi garante katak sira moris iha ambiente neebe seguru no dignu.

“Tinan 23 ona husi restaurasaun ba ita nia independensia, nasaun ida neebe konkista ninia liberdade ho sakrifisiu. Maibe, ohin loron ita haree ho laran triste katak kuaze metade husi ita nia labarik kiik sira kontinua sofre raes badak no malnutrisaun kronika,” hatete Deputada Nurima Ribeiro Alkatiri iha plenaria PN, Segunda (02/06/2025).

Nia hatutan, hafoin tinan barak hamlaha no malnutrisaun sei marka nafatin infansia husi Timoroan rihun ba rihun, tanba nee tenke iha korajen atu haree ho onestu ba pasadu resente rekonhese sala sira no ezije diresaun foun ida neebe tau labarik sira nia moris no bem-estar nuudar prioridade ba dezenvolvimentu nasional.

“Ita tenke halo reflesaun no hamutuk buka solusaun,” tenik nia.

Hatan ba kestaun nee, Visi Ministru Asuntu parlamentares, Aderito Hugo lori Governu nia naran apresia deklarasaun Bankada Partidu FRETILIN nian neebe hatudu maturidade politika atu fo asuntu lo-loos neebe povu iha nasaun nee enfrenta iha momentu selebrasaun loron internasional ba labarik sira.

“Apresia ba politiku Bankada Partidu FRETILIN nian ohin neebe reflete pontu kritiku iha setor ida nee para hatoo ba Governu atu kontinua tau atensaun ba direitu ba labarik sira nian iha direitu asesu ba eskola no fasilidade saude nian,” hatan Visi Ministru Asuntu parlamentares, Aderito Hugo.

Nia dehan, momentu sira hanesan nee mak bankada sira tenke fo mensajen forte no kritiku analitiku depois bele ajuda governu buka solusaun ba labarik sira.

“Kbiit estadu nia durante nee iha setor nee ita halo hela, seidauk masimu, la iha esforsu estadu nian masimu tebes-tebes tiha ona, tanba tuir mos ita nia kapasidade no kbiit estadu nia, maibe halo buat lubuk ida ba kestaun protesaun ba direitu labarik sira nian, ita iha lei protesaun ba labarik,” dehan nia.

Nia akresenta, durante nee Governu kria instituisaun sira relevante ho asuntu ida protesaun ba labarik nian ho intensaun katak entidade ajensia espesializadus sira bele tau atensaun mais seriu ba asuntu ida nee, hatudu ida nee vontade politku estadu nian iha, soke seidauk masimu, tenke kuriji nafatin, se seidauk diak hadia nafatin.

“Esforsu ida halo hela nome estadu nian hanesan labarik sira ba eskola ho kondisaun hamlaha jestu estadu nia iha kontesttu nee saida mak ita halo politika ba merenda eskolar, iha eskola sira nee kbiit neebe estadu halo para resposta ba observasaun sira antes nee katak labarik sira balun tanba kondisaun ekonomiku,” dehan nia.

(alb)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *