OMS Entrega Ekipamentu Mediku Emerjénsia Krítiku Ba MS

Organizasaun Mundial Saude (MS) iha Timor Leste entrega ekipamentu mediku emerjénsia kritiku, konsumaveis no mos fornesimentu material esensiál sira ba Ministeriu Saude (MS). (Foto: STL/Jeniche da Costa)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Organizasaun Mundial Saude (MS) iha Timor Leste entrega ekipamentu mediku emerjénsia kritiku, konsumaveis no mos fornesimentu material esensiál sira ba Ministeriu Saude (MS) atu utiliza iha fasilidade saude sira hodi fo atendimentu diak ba populasaun sira iha Tmor Leste.

“Ami ohin entrega ekipamentu mediku importante ba Ministeriu Saude, hanesan aparelu tensaun arteriál dijitál no balansu dijital hodi sukat aas (altura) no todan (pezu) no konsumíveis espesífiku ba moras sira seluk ai-moruk profilaxe malária, rotavirus no sarampu-rubéola, panel test kits, hodi utiliza ba iha fasilidade saude sira neebe mak iha, ami mos introduz liu tan estratéjia politika rua neebe fundamentál atu orienta oinsá medikamentu no produtu saude ba povu Timor Leste bele hetan,” hatete reprezentante Organizasaun Mundiál Saúde iha Timor Leste, Arvind Mathur ba jornalista liu husi nia diskursu iha MS, Sesta (30/05/2025).

Nia tenik, lista medikamentu esensial mak parte prinsipál husi politika nasionál no promove uza medikamentu ho razaun no kompras efisiente, ho objetivu atu aumenta disponibilizasaun no distribuisaun iha rai laran tomak.

“Ami valoriza tebes esforsu Ministériu Saúde atu fortalese sistema emerjensia no kuidadu kritikál. Programa sira hanesan NBLS-TL, Kuidadu Emerjénsia Básiku (BEC), no Dezenvolvimentu Profisional Kontínua (CPD) fo base forte ba kapasidade nasional no aprendizajen kontinua.Iha koneksaun ho nee, no tuir konsulta ho autoridade HNGV, ohin ami entrega ekipamentu emerjénsia no sirurjia atu sustenta funsionamentu sala operasaun foun rua neebe atu aumenta tan kapasidade iha HNGV,” nia informa.

Nia mos koalia OMS apoiu ida nee sei ajuda aumenta rezultadu servisu sirurjia no ajuda HNGV atu hetan padraun ospitál referénsia nasionál.

Iha konteksu nee, OMS kontinua fo apoiu kompletu ba esforsu Ministeriu Saude atu aumenta preparasaun iha terenu. Motór 18 neebe OMS fó ohin sei sustenta vigilansia móvel, supervisaun fasilidade, no desplasamentu rapida iha terenu.

“Sistema forte presiza infraestrutura neebe konfiável. Tanba nee ami kontínua fo apoiu ba investimentu iha simulasaun kompeténsia, equipamentu kliniku, no rekursu neebe salva moris. Ami esperansa boot atu planta PSA ba oksijénu iha HNGV bele operasionál sedu pasu importante ba produksaun oksijenu iha rai laran. Bainhira funsiona normal, sei bele sustenta laos deit HNGV maibe rede saude tomak iha Timor Leste,” nia informa.

Nia esplika, OMS mos entrega kit diagnóstiku ba rotavirus, sarampu no rubéola atu sustenta detesaun no halo seguru eliminasaun moras sira. Karta vasinasaun ba Febre Amarela neebe OMS fo ohin importante tebes ba kontrolu imunizasaun, liu-liu ba viajen internasionál.

“Tablete Mefloquine sira nee sei ajuda iha esforsu prevensaun malaria importante ba eliminasaun, entrega 231,000 tablete Albendazole sei kontribui boot ba programa dezenparazitasaun ba eskola sira,” nia deklara.

Tanba nee ami prontu atu kontinua fo sustensia ba Timor Leste agora no iha futuru atu hetan saude neebe diak ba hotu.

Iha fatin hanesan, Ministra Saude, Elia dos Reis Amaral esplika, nuudar kontinua jornada koletiva hodi hametin sistema saude Timor Leste nian, ho kompromisu makaas husi Ministeriu Saude.

Tanba nee fo orgulhu no satisfasaun boot mai atu hamutuk ho Ministériu Saúde hotu iha serimónia entrega ekipamentu no konsumíveis mediku emerjénsia no krítiku nomos fornesimentu material esensiál sira seluk inklui aparellu tensaun arteriál dijitál no balansu dijital hodi sukat aas (altura) no todan (pezu) no konsumíveis espesífiku ba moras sira seluk Ai-moruk profilaxe malária, Rotavirus no Sarampu-Rubéola Panel Test Kits husi Organizasaun Mundial Saude nian.

“Hau hatoo ami-nia apresiasaun klean ba OMS ba ninia parseria kontinuadu, kolaborasaun teknika, no apoiu jenerozu. Entrega ida nee nuudar símbolu ba kompromisu, konfiansa, no ita nia vizaun komún atu harii sistema saúde ida neebe reziliente no ekuitativu ba kada sidadaun Timor-Leste nian,” nia haktuir.

Nia haktuir, Ministeriu Saude destaka nesesidade urjente atu asegura katak ospital sira ekipadu no iha pesoal sira atu maneja kualker aumentu iha nesesidade kuidadu agudu nian tantu mosu hosi halibur malu, insidente imprevistu ka kuidadu médiku emerjénsia rutina.

“Ami parte ida husi esforsu, ami sente kontente liu-liu ho apoiu kontinuadu husi HNGV ami-nia ospital nasionál kuidadu tersiariu nian. Ho nia espansaun foin lalais nee ba kapasidade sala operasaun nian, inklui meza sirúrjika adisional sira, nesesidade ba lampu operasaun portavel sira no dispozitivu krítiku sira seluk. Hau fiar katak konjuntu komprensivu sira nee husi ekipamentu no dispozitivu esensiál sira nee hahu husi ekipamentu kuidadu emerjensia no krítiku, dispozitivu saude inan no labarik nian, too utilidade ospital jeral sira, neebe Ministeriu Saude sei halo ita nia servisu sirúrjiku emerjénsia sira sai forte liu, responsivu no salva moris,” nia informa.

Nia subliña, ida nee sei hasae alkansamentu saúde públika no preparasaun ba epidemia, partikularmente iha komunidade sira neebe hela dook no susar atu hetan asesu.

“Hau fiar katak veíkulu sira nee sei fo apoiu ba ita nia ofisiál sira iha liña oin no vijilánsia hodi asegura relatóriu kona-ba moras nian iha tempu lo-loos, resposta ba surtu, no supervizaun esensiál. Hanesan mos, aparelu dijitál ba tensaun arteriál no balansu dijitál hodi sukat aas (altura) no todan (pezu), sei apoia diagnóstiku ne’ebé loos liu no monitorizasaun rutina, partikularmente iha jestaun moras la hadaet sira no servisu saúde inan no labarik nian,” nia hatutan.

Nia argumen, Mefloquine mak aimoruk profilakse malária nian sei ajuda MS nia esforsu sira hodi mantein Estatutu Livre hosi malária no proteje populasaun vulneravel sira neebe halo viajen ba area sira ho risku aas.

“Rotavirus detection Kits sei hasae ami nia kapasidade diagnóstiku no resposta lalais ba moras diarreia sirakauza prinsipal ida ba mortalidade labarik sira ho idade menus hosi tinan lima,” nia relata.

Nia deklara, kit teste painél sarampu rubéola sei apoia ita nia esforsu vijilánsia imunizasaun nasionál no deteksaun ba surtu. Kartaun vasinasaun febre mean sei garante dokumentasaun neebe loos no kumprimentu viajen internasionál ba grupu sira neebe iha risku.

Nia husu ba Diretór sira tau atensaun ba sasán sira nee laos atu rai iha armajen, maibe atu uza ho ativu iha fasilidade saude sira no iha terrenu hodi serve komunidade.

“Hau husu ba ekipa sira iha HNGV, Ospitál Referál no Sentru Saúde Komunitária sira atu koordena ho ekipa relevante sira no asegura utilizasaun ekipamentu esensial sira nee iha ita nia fasilidade saude sira. Mai ita asegura armazenamentu neebe diak, distribuisaun neebe loos no utilizasaun ekipamentu hotu-hotu ho efetivu,” nia afirma.

(jen)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *