AMBENO, STLTIMORLESTE.com – Prezidente Autoridade Rejiaun Administrativa Espesial Oecusse-Ambeno (PA-RAEOA), Regio da Cruz Salu hamutuk ho Diretora Jeral Institutu Nasional Farmasia Produtu Medikamentu (INFPM), asina akordu prosesamentu kompra medikamentu ho aimoruk item 300 resin ba Hospital Referal Oecusse (HRO).
Serimonia asina akordu kompra Medikamentus nee realiza iha Salaun Gabinete Prezidente Autoridade (GPA) Oebau, Suku Costa, Postu Administrativu Pante Makassar, Rejiaun Administrativa Espesial Oecusse-Ambeno, akompanha husi Diretora Rejional Saude, Merita Marques Lafu ho Diretor Ezekutivu HRO, Manuel da Cunha nomos Xefe Departamentu INFPM, Sesta (06/02/2026).
Tuir Prezidente Autoridade RAEOA, Regio da Cruz Salu iha asina akordu nee dehan, asina akordu kompra medikamentu ida nee importante ba saude povu ninian, tenke halo asina akordu ho lalais atu nunee bele garantia serbisu institusional atu atende nesesidade saude povu ninian.
“Ami husu ba INFPM atu labele haree deit kona ba osan neebe maka ami fo, maibe mos kapasita ami nia funsionariu sira kona ba konhesimentu ba aimoruk nee, atu nunee reseitas aimoruk neebe fo ba pasiente sira, husu atu esplika ba pasiente kona ba utilizasaun aimoruk nee. Husi kooperasaun serbisu hamutuk nee, ami mos husu ba INFPM atu asegura fatin ba asegura stok aimoruk iha armajen, hau fo ezemplu, bainhira ba vizita surpreza ba iha Sentru Saude Oesilo, hau tama haree sira nia fatin armanajementu aimoruk, oinsa asegura kualidade aimoruk nee bele diak nafatin, ho nia data expire, atu asegura seguransa ba ita nia pasiente neebe utiliza aimoruk hirak neebe povu konsumu,” dehan nia.
Iha biban nee, PA-RAEOA hatoo agradesimentu ba INFPM neebe selebra akordu kompra medikamentu ba RAEOA, liu-liu ba HRO atu nunee bele atende povu ninia saude iha Oecusse.
Tuir Diretora Jeral INFPM, Paulina Mendonça Maia dehan, kona baa item aimoruk nee sei haree husi lista asina akordu nee.
“Husi asina akordu kompra medikamentu nee, ami husi INFPM ho PA-RAEOA, asina nota entendimentu nee ho total osan hamutuk US$ 600.000 ho item aimoruk 300 resin ba tinan ida nia laran. Osan nee sosa atu sosa medikamentus, oxijenio, rearmajente no konsumaveis,” dehan nia.
Nia haktuir tan katak, INFPM kontinua apoiu Armanajementu ba medikamentus HRO, hamutuk atu haree armajen neebe ho kualidade diak atu bele asegura kualidade aimoruk, tanba nee hafoin asina akordu kontinua halao enkontru ho Diretor Ezekutivu HRO RAEOA nian nomos ho Diretora Rejional Saude hodi haree asuntu medikamentus iha Oecusse.
“Ohin ami selebra asina akordu deit, maibe kona ba kompra aimoruk, depende husi lista neebe prepara ona husi Autoridade RAEOA nian, hodi sosa tuir nesesidade povu nian iha Oecusse-Ambeno,” dehan Paulina.
Iha oportunidade hanesan, Diretora Rejional Saude, Merita Marques Lafu dehan, selebra asina akordu sosa medikamentus nee, laos foin maka agora selebra maibe dala barak ona entre Autoridade RAEOA ho INFPM.
“Ita nia asina akordu entre Autoridade RAEOA ho INFPM nee, akontese loas foin maka hahu agora, maibe desde Autoridade RAEOA ho ZEESM-TL eziste iha Oecusse, realiza ona asina akordu ba kompra medikamentus, neebe hahu husi SAMES neebe agora muda ona statutu ba INFPM. Tinan-tinan ita selebra kontratu kompras medikamentus tanba kada tinan iha mudansa ba iha orsamentu,” dehan Diretora Rejional Saude, Merita Marques Lafu.
Nia haktuir tan katak, iha asina akordu nee mos inklui distribuisaun medikamentus too iha fatin nomos kapasitasaun ba jestaun medikamentus neebe antes nee, HRO seidauk iha armajen, maibe agora iha ona armajen neebe konstrui ona, entaun tinan ida nee sei hahu ho kapasitasaun pesoal iha armajen, oinsa jere medikamentus sira nee iha armajen.
“Ita husu ba INFPM atu asegura fornesimentu medikamentus sira nee, atu lao tuir akordu neebe maka iha, tanba durante nee lao ona tuir akordu neebe iha no la iha problema kona ba abastamentu ba aimoruk nian, maibe dala ruma ita iha problema maka kona ba stock out, tanba ita hotu hatene katak kompra aimoruk sira nee, laos iha ita nia rai laran maibe kompra aimoruk iha rai liur, tanba nee dala ruma demora iha prosesu kompras aimoruk, tanba ita kompra aimoruk bazeia ba kazu neebe iha rai laran, neebe item balu sosa uitoan no item balu sosa barak tuir nesesidade pasiente sira neebe maka utiliza iha HRO,” dehan nia.
Nia relata, stock out aimoruk iha HRO kuaze 2% deit, numeru ida nee ho persentajen kiik liu iha Oecusse.
(jos)







