AMBENO, STLTIMORLESTE.com – Prezidente Autoridade Rejiaun Administrativa Espesial Oecusse-Ambenoo (PA-RAEOA), Regio da Cruz Salu, kompremetidu atu kontinua Projetu Investimentu Produsaun Bee Galon Upmetan, nuudar investimentu estadu nian ba povu Oecusse iha futuru.
“Hau hakarak esklarese katak, iha momentu neeba, nia prosesu nee tama iha prosesu administrasaun legal, hau sei loke fali tanba autoridade sesante, halo ona auditoria interna, maibe saida mak akontese, ita hakarak asegura duni katak osan povu tenke uza didiak, maibe ita seidauk bele hateten katak, neeba laloos ka loos. Ita sei too tempu iha neeba, maibe investimentu neebe uluk autoridade halo, nee investimentu estadu ba povu no ba rejiaun Oecusse, bazea lei numeru 3/2014, ita sei katak haree katak, buat nee la soe no estraga,” nia konfirma PA-RAOA, Regio da Cruz Salu ba STL iha Gabinete Prezidente Autoridade RAEOA Oebau, Kuarta (3/9/2025).
Lei numeru 3/2014, fo baze legal atu kria Rejiaun Administrativa Espesial Oecusse-Ambeno (RAEOA) no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Timor Leste (ZEESM-TL). Lei ida nee fo direitu ba investimentu estadu, atu benefisia povu no dezenvolvimentu rejiaun. Pontu prinsipal sira iha lei mak nee, Autonomia Administrativa no Finanseira. RAEOA iha autonomia administrativu, finanseiru no patrimoniu. Nia bele halo dezenvolvimentu ho forma neebe efisiente. Zona Ekonomia Espesial. ZEESM fo insentivu ba investimentu, atrai investidor nasional no internasional, bazeia iha prinsipiu ekonomia sosial merkadu, Foku ba Dezenvolvimentu Sosial. Investimentu Estadu foka ba infraestrutura, servisu publiku no oportunidade ekonomia atu hamenus pobreza no promove inkluzaun sosial.
Desentralizasaun ho Integrasaun Nasional. Maske RAEOA iha autonomia, nia kontinua iha supervizaun husi Primeiru-Ministru no respeita lei nasional sira. Objetivu prinsipal husi Lei numeru 3/2014 mak promove dezenvolvimentu sustentavel no inkluzivu iha Oecusse, transforma rejiaun nee ba modelu dezenvolvimentu neebe bele aumenta moris diak ba povu.
Tuir Xefe Suku Kutete, Jose Antonio Bana katak Projetu bee gallon Upmetan momentu neeba kria husi Sekretariu Rejional Agrikultura atual Prezidente Autoridade RAEOA Tranzitoriu, Regio da Cruz Salu, ida nee momentu diak atu nunee Autoridade bele funsiona fali projeitu nee, hodi fornese bee gallon Upmetan nuudar identidade Oecusse nian hodi hamenus ona importasaun Agua, Aquase, Aquafu, Gota no bee seluk tan.
“Hau husu ba Governu Autoridade RAEOA Foun, atu reativa fali projeitu Agua gallon husi bee matan upmetan, tanba foin lalais nee ami ba neeba hodi hadia bee, ekipamentus ba sira nee sei kompletu hela tanba proteze husi komunidade sira iha Upmetan neebe lokaliza iha suku Kutete, tanba suku ida nee, potensial no riku tebes ho bee moos neebe bele fornese bee moos ba povu iha Oecusse, duke ita importa bee aquase, aqua, aquafu no transporta bee gota husi Dili neeba, diak liu governu Autoridade RAEOA, kontinua projeitu bee gallon Upmetan, nuudar identidade Oecusse,” dehan nia.
Iha okaziaun nee, nia rekomenda rekomenda ba Prezidente Autoridade Rejiaun Administrativa Espesial Oecusse Ambeno (RAEOA), Regio da Cruz Salu, atu kontinua projetu investimentu produsaun bee-gallon Upmetan tanba abandona dezde tinan 2017.
Iha sikun seluk, Domingos Elu nuudar komunidade Upmetan dehan, projetu nee uluk kedas, Governu mak harii, maibe agora fasilidade uma, lutu estragu total, atu produs bee-galon ho agua mos paradu, inklui fatin tanbak ikan halo kedas fatin 8, maibe laiha utilizasaun.
“Agora ita iha onaPA RAEOA nuudar Oecusse oan neebe uluk inisia husi nia rasik, ami espera bele rezolve no kontinua, labele husik hanesan nee, uma sira mos anin sobu hotu kalen, sasan iha edifisiu laran atu produs bee-galon ho agua mos balun aat ona, lutu, tanba tinan 8 ona, husik deit hanesan nee,” afirma nia.
Projetu nee konstrui iha 2017, neebe Autoridade Sesante lidera husi Mari Alkatiri, selebra akordu ofisial ida ho kompanhia Scope Asia no delega kompetensia ba Sekretariu Rejional ba Asuntu Agrikultura, konsege desloka tekniku funsionariu nain 3 partisipa formasaun iha nasaun Suisa durante fulan tolu, hodi sai responsavel ba investimentu engarrafa agua potavel neebe hanaran Oe-Domin no pagamentu 100% ona, tanba finansiamentu ba investimentu nee, gasta orsamentu rihun US$ 850,638,00.
Jornalista: Joseph Koa
Editor: Joseph Koa







