PAM Aileu Hatoo Keixa ba MP Hasoru KAK

Prezidente Autoridade Munisipiu (PAM) Aileu hatoo keixa iha Ministeriu Publiku (PM) hasoru Komisaun Anti Korupsaun (KAK). (Foto: STL/Terezinha De Deus)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Prezidente Autoridade Munisipiu (PAM) Aileu hatoo keixa iha Ministeriu Publiku (PM) hasoru Komisaun Anti Korupsaun (KAK), relasiona ho buska neebe halao iha PAM nia eskritoriu iha Aileu.

“Ohin loron hau mai hatoo keixa ba Ministeriu Publiku, relasiona ho asaun KAK neebe mak halao buska ba hau iha eskritoriu Administrasaun Aileu, iha loron 10 Junhu 2025 liu ba,” dehan PAM Aileu, João Bosco Dos Santos ba jornalista sira iha Edefisiu MP, Tersa (17/06/2025).

Nia dehan, PAM reprezenta Governu Sentral iha kada Munisipiu, ekipa KAK laiha mandadu buska husi Tribunal, KAK la notifika nia rasik sobre loron oras no fatin hodi hetan investigasaun tuir keixa neebe sira simu ka rejistu iha edifisiu KAK.

“KAK uza nia poder hodi halao divulgasaun liu husi media sosial neebe mak afeta ba nia privasidade, direitu ba privasidade konsagra ona iha Konstituisaun RDTL artigu 36 koalia sobre Diretu ba onra no Privasidade,” tenik nia,

Nia konsidera Ministeriu Publiku nain ba prosesu penal laos KAK no tanba saida mak KAK halo Buska sem tuir dalan legal neebe mak vigora iha ita nia nasaun.

Reforsa, orgaun judisial sira atu halo notifikasaun ba nia tenke tuir prosedimentu legal nebe iha hanesan Prezidente Autoridade Munisipiu iha nia tutela bele hatoo karta ba instituisaun nebe tutela ba ou notifika uluk nia.

Nia akresenta, keixa neebe mak hatoo ba Ministeriu Publiku atu defende interese estadu tomak atu hetan onra no justisa.

Nunee relata mos pontu balu hanesan aktu neebe akontese, konsidera Ekipa KAK halo prosesu abuzu poder, ekipa KAK la hatudu boa vontade, boa pratika no boa administrasaun iha prosesu investigasaun. No hahalok ne mos la imparsialidade, abuzu poder, halakon ona segredu justisa iha sira nia servisu fatin.

Tanba nee nia parte husu ba Ministeriu Publika atu investiga aktu abuzu poder, mal administrasaun nebe halao husi KAK.

Reforsa, husu Ministeriu Publiku presiza investiga ho klean ba grupu nebe halao pratika abuzu poder husi KAK hodi viola tia artigu 33 nebe konsagra iha Konstituisaun RDTL sobre direitu ba privasidade.

Ho hahalok sira nee hatutu katak, sira lakon imparsialidade hodi halao deit knaar politiku iha Justisa nia laran, KAK nia atuasaun nee arogante, abuzu poder, difamasaun no mos perseguisaun politika.

Antes nee Diretor Investigasaun KAK, Jose Verdial dehan, KAK hanesan orgaun Polisia Kriminal Espesializada, uza poder nee bazeia ba informasaun neebe rekolha, bolu hodi halo identifikasaun.

“KAK hanesan orgaun Polisia Kriminal Espesializada neebe mak iha poder lolisial, entaun uza poder polisial nee bazeia ba informasaun neebe KAK rekolha, no keixa neebe tama liga ho ezekusaun orsamentu iha Munisipiu Aileu nian,” dehan Diretor Investigasaun Kriminal KAK.

Nia hatutan, bazeia ba ida nee mak KAK hanesan orgaun Polisia Kriminal espesializada uza poder Polisial neebe lei fo iha artigu 53 hodi halo identifikasaun, tanba nee KAK nia ekipa investigasaun ida ba iha Aileu bolu PAM hodi mai halo identifikasaun.

Esplika tan, iha lei prosesu penal artigu 53 nee hateten katak, banhira iha indisus ruma no informasaun ruma kona-ba ema ruma envolve iha prosesu ruma indisus krimi, foin atu halo ka prepara aan atu halo, entaun orgaun Polisial sira iha kompetensia atu halo identifikasaun, no bazeia ba ida nee mak KAK halo identifikasaun.

Reforsa, tuir informasaun neebe simu katak, iha ezekusaun orsamentu la lao tuir nia regra neebe iha, hodi fo fali benefisiu ba parte balu. Ho informasaun sira nee mak inisiativa investigador sira halo identifikasaun hodi hatene lo-loos informasaun sira nee, no ida nee akontese kona-ba ezekusaun orsamentu iha tinan 2024 too iha 2025, no KAK foin halo deit identifikasaun ba PAM Aileu.

Hatan kona-ba iha indisus ruma karik nia prosesu lao oinsa, Jose esplika iha lei prosesual penal artigu 53 hateten, iha rezultadu identifikasaun iha ka la iha indisus neebe natoon atu detein ka la detein, maibe automatikamente autus neebe investigador halo tenke hakerek iha autus no haruka ba iha Ministeriu Publiku.

Afirma tan, ita nia lei hateten klaru, depois de identifikasaun komprova duni informasaun sira neebe KAK simu no rekolha, no keixa neebe KAK simu tenke prepara kedan autus haruka ba iha Ministeriu Publiku.

Reforsa, halo identifikasaun nee bazeia ba informasaun neebe KAK rekolha bazeia ba informasaun neebe espalha iha media sosial sira, inklui mos keixa husi komunidade sira no parte relevante balu neebe iha konhesimentu kona-ba prosesu nee.

Nunee, tuir lei atu halo identifikasaun 12 de tempu, no termina atu iha provas ka la iha provas tenke fo kedan liberdade ba ema nee.

(ter)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *