PARCIC Ho Inan-Feton Sira Hadia Nutrisaun No Rendimentu

Organizasaun Internasional husi Parc Internasional Cooperation (PARCIC) servisu hamutuk ho inan-feton sira. (Foto: STL/EST 1)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Organizasaun Internasional husi Parc Internasional Cooperation (PARCIC) servisu hamutuk ho inan-feton sira, hodi hadia nutrisaun oan sira nia moris no hasae rendimentu familia no uma laran nian.

Haktuir Country Director husi ONG PARCIC iha Timor Leste (TL), Junko Yto ba jornalista sira iha Embaixada Japaun, Kampu Alor, Sesta (24/01/2025).

“Ita hamutuk ho inan feton sira, liu-liu husi Munisipiu Aileu Vila, Ermera, Ainaro no Maubisi, servisu hamutuk ho sira, oinsa bele hasae nutrisaun oan sira nian no rendimentu familia liu husi kuda ai-funan (Florikultura), hodi bele hetan osan sustenta fali oan sira nia nesesidade loron-loron,” dehan nia.

Junko Yto hatete, husi esforsu servisu neebe mak PARCIC hamutuk ho komunidade, liu-liu inan feton sira hamutuk hodi hadia nutrisaun labarik sira no hasae rendimentu inan sira nian atu bele sustenta familia uma laran nian liu husi setor Florikultura, katak kuda ai-funan, neebe kada semana no fulan hetan osan, depende ba kualidade ai-funan neebe sira kuda.

Ai-funan neebe PARCIC hamutuk ho inan feton sira kuda, bainhira sira kolleita atu esporta mos ba loja boot sira, atividade importante sira, hanesan durante nee Sua Santidade nia vizita mai Timor Leste, lori ai-funan fresku hodi halo dekorasi, tantu iha meza Ministeriu sira mos hahu uza ona ai-funan fresku sira neebe Inan-feton sira kuda.

Signifika hahu diversifika produtu rai laran, liu-liu ai-funan neebe mak kuda iha Timor Leste, tanba kada fulan ai-funan nee folin, sira hetan US$ 60.00 depende ba kolleita, nee hanesan aumenta rendimentu no aumenta mos nutrisaun ba oan sira, tanba bele hetan osan hodi hadia ai-haan sira iha uma laran nian.

Iha fatin hanesan, parseiru dezenvolvimentu PARCIC nian, liu-liu Embaixada Japaun, Embaixador Tetsuya Kimura afirma, agradese tebes ba kreatividade PARCIC nia objetivu atu apoia florikultura husi feto sira iha area rural, hodi fornese ba sira meius ida atu hetan rendimentu, nunee sira bele hetan asesu ba ai-haan neebe nutritivu ba labarik sira.

“Ami fiar katak projetu nee sei promisor tebes iha rai ida nee, tanba Timoroan sira gosta ai-funan no uza ai-funan barak iha serimonia no eventu oin-oin iha Governu no iha igreja, nunee ai-funan neebe kuda iha rai laran, meiu ida atu uza ita nia rasik hodi hamenus importasaun ai-funan husi rai liur,” nia tenik.

Tanba durante nee Prezidente Republica (PR), Ramos Horta mos hanesan apoiante makaas ba projetu nee, vizita ona toos ai-funan iha tinan kotuk 2023, fulan Fevereiru, nia enkoraja grupu sira atu fornese sira nia ai-funan ba vizita Sua Santidade Papa Francisco nian iha fulan Setembru tinan kotuk.

Iha sorin seluk, Diretor Jeral husi Sekretariu Estadu Igualdade (SEI), Armando da Costa hatete, husi esforsu neebe PARCIC hamutuk ho inan-feton sira servisu hamutuk, oinsa bele haburas nutrisaun ba labarik sira no hasae rendimentu ekonomia ba inan sira nian, nee parte importante tebes atu redus numeru malnutrisaun iha Timor Leste.

Tanba dadus hatudu katak 47% TL enfrenta moras malnutrisaun, entaun husi servisu sira neebe PARCIC ho komunidade, liu-liu inan-feton sira nia esforsu, kria rasik kampu trabalhu ba aan liu husi kuda ai-funan, oinsa atu hetan osan rasik, hodi hadia ai-han nutrisaun sira, hodi fo han ba oan no familia sira nia kondisaun nutrisaun iha uma laran.

(EST 1)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *