DILI, STLTIMORLESTE.com – Provedor Direitus Humanus no Justisa (PDHJ) lansa relatoriu tinan 2024, no iha relatoriu nee deteta katak, rekluzu barak la hatene sira nia defensor.
“2024 ita hotu hatene tinan ida neebe mak dezafiu ba PDHJ, tanba nee iha komemorasaun aniversariu ida nee ami sei lansa rezultadu husi monitorizaun no investigasaun neebe PDHJ halo iha tinan 2024 nia laran. Ba prizaun nian iha buat balun neebe ami hanoin Defensor Publiku Jeral hakarak informa katak iha nee buat balun neebe ami hetan no ami anota ona por ezemplu iha dadur balun la hetan asistensia legal, laiha Advogadu”, dehan Provedor Virgilio da Silva Guterres iha nia intervensaun iha ambitu aniversariu PDHJ ba dala 21, neebe halao iha Edifisiu PDHJ Kaikoli, Segunda (26/05/2025).
Nia hatutan, aleinde dadur sira la hetan asistensia legal, dadur sira mos durante nee la hetan asistensia saude iha prizaun laran.
Sublina, iha prizaun Suai por ezemplu hahu husi Janeiru too Fevereiru 2024 kuaze dadur sira la hetan ekipamentu hanesan sabaun laiha, pasta dente laiha, depois suplay hahan loron-loron ba prizioneiru sira mos atraza, no hahan dala ruma lori husi Dili mak ba, entaun ba tarde, ida nee mak konsta mos ba iha relatoriu.
Provedor afirma, iha relatoriu PDHJ ba iha Komando PNTL nia servisu liu-liu ba sela detensaun eskudra iha Postu Administrativu 65 kondisaun la diak no sela iha Komando Munisipiu hamutuk 13 kondisaun aat la favoravel para detein detidu sira iha laran, no husu ba iha Ministeriu Interior no Komando Jeral atu tau atensaun hodi rezolve kestaun infraestrutura sira nee.
No relatoriu PDHJ deteta mos katak, PNTL halo violasaun ba detidu sira laos iha sela laran, maibe bainhira tau tiha azelma iha nia liman depois mak baku, aktu sira hanesan nee PDHJ deteta tanba iha detidu balun mak relata ba PDHJ.
PDHJ mos rejista katak iha sela laiha indisiu tortura ka ema baku ka ema baku iha neeba, maibé bainhira ita kaer ema tau tiha azelma, baku nee sira hetan. No mos relatoriu PDHJ 2024 katak, iha parte boa Governasaun nian liu-liu rekursu operasional sai dezafiu ba Komando PNTL halo servisu ho responsabilidade no profosional.
Informa tan, bazeia ba relatoriu Investigasaun Kriminal neebe PDHJ halo iha 2024, PDHJ rejista kazu krimi hamutuk 32 barak envolve husi membru PNTL no profesor sira nee liga ba Violensia eskolar. Enkuantu ba PNTL nee liga ba fo sansaun ba infrator sira hanesan iha Manufahi (Same) tratamentu aat, polisia trazitu kastigu joven ida neebe se nia tilun ba kinalpot depois gas too joven nia tulun infesaun tiha.
Nunee, husi relatoriu hirak nee balun neebe mak PDHJ konsidera la importante entaun PDHJ arkiva tiha no balun PDHJ enkamina ona ba instalasaun relevante atu kontinua halo investigasaun no iha balun mos nain ba keixa husu ba PDHJ retira fila fali.
Informa tan, laiha lei ida mak hakerek fo sansaun ida nunee, tanba nee PDHJ konsidera katak ida nee violasaun direitu umanus no nee krimi. No relatoriu nee deteta katak, iha duni menus aimoruk iha Hospital Nasional Guido Valadares (HNGV, no konsidera problema iha area saude mos sai problema boot, tanba liga ba stok aimoruk laiha inklui Governu la estende kontratu profisional saude besik rihun rua resin, no relatoriu sira nee enkomina ona ba Governu, Prezidensia Republika no entidade relevante atu tau konsiderasaun.
Virgilio afirma, susesu PDHJ nian durante nee mak PDHJ sai ona hanesan membru plenu ba Aliansa Global ba instituisaun direitus umanus. Nunee tinan-tinan PDHJ bele koalia iha fitun mundial hodi reprezenta Timor Leste iha Organizasaun Nasaun Onidas.
Iha fatin hanesan, Diretor Jeral Politika Justisa husi Ministeriu Justisa, Honorio Aureliano dehan, relatoriu PDHJ nia nee los katak prizaun tolu Bekora, Gleno no Suai, prizioneru sira iha duni problema ba nesesidade.
“Ministru Justisa iha politika atu melhora diak liu tan servisu estabelesimentu prizional, nunee trata rekluzu sira ho diak liu tan,” dehan nia.
Aleinde nee, Defensor Publiku Jeral, Cancio Xavier rekonhese mos katak, rekluzu iha prizaun tolu Dili, Gleno no Suai balun la konhese sira nia Defeza nee los.
“Problema sira hanesan nee ami sempre simu no rejista maibe fila fali ba ita nia rekursu, tanba problema sira hanesan nee mos tanba ita nia rekursu agora Defensoria Publika iha deit 34,” dehan nia.
Hatutan tan, husu ba Governu atu aumenta tan rekursu umanu iha Defensoria Publika, nunee mak bele rezolve kestaun sira nee”, dehan nia.
(ter)