VATIKAN, STLTIMORLESTE.com – Papa Francisco, lider supremu Igreja Katolika, mate iha Segunda-feira 21 Abril 2025, iha nia rezidensia iha Casa Santa Marta, Vatikanu. Nia mate iha idade 88 anu. Ho nia mate, prosesu eleisaun ba lider foun Igreja Katolika komesa lalais.
Sita husi Al Jazeera, iha Tersa-feira, 22 Abril 2025, prosesu konklave (Conclave) ida nee bele lao iha loron, semana, ka bele mos liu tan, depende husi rezultadu votasaun iha kardiais sira.
Kada loron, konklave bele halo sesaun votasaun too haat, ho objetivu atu hetan maioria rua-terças (2/3). Se too ronda 33 la iha rezultadu, kandidatu rua neebe liu votus sei tama iha ronda final ba desizaun.
Naran ida neebe sai hanesan kandidatu forte mak Kardinal Luis Antonio Tagle husi Filipina. Figura ho idade 67 anu nee konsidera ho oportunidade boot atu kontinua vizaun progresivu neebe Papa Francisco husik.
Sita husi Newsweek, iha Tersa-feira, 22 Abril 2025, hatete katak Tagle konhesidu hanesan apoiante forte ba inkluzividade no espalha ensinu Kristaun. Nia iha esperiensia boot hanesan lider Kongregasaun ba Evangelizasaun Povu sira no hanesan figura ida neebe besik liu ho Papa Francisco durante nia lideransa.
Cristina Traina, profesora husi Universidade Northwestern, hateten katak kardiais votante liu 100 nee nomeadu husi Papa Fransisku rasik.
“Ida-nee bele influensia liu direksaun eleisaun tuir mai. Posibilidade boot katak valores neebe Francisco hatoo sei la abandona lalais,” nia hatutan.
Tagle, neebe mai husi Azia, sai simbolu importante, liu-liu ho kreximentu lalais sarani Katolika iha rejiaun nee, espesialmente iha Filipina.
Moris iha Manila loron 21 Junhu 1957, Tagle konhesidu tebes ho nia komprensaun teolojiku neebe fundu, abordajen pastoral ho empatia, no kompromisu ba servisu sosial Igreja nian.
Sita husi Asian Journal, nia simu ordenasaun sai ba Padre iha tinan 1982.
Nia atrai atensaun lalais ho nia kapasidade atu kombina abordajen akademiku neebe forte ho empatia ba grupu sosial marginalizadu. Nia kompleta estudu doutoral iha teolojia iha Universidade Pontificia Gregoriana iha Roma.
Karreira ekleziastika Tagle sae signifikante bainhira nia nomeadu hanesan Bispu Imus iha 2001, depois sai Arcebispu Manila iha 2011.
Nia konhesidu ho nia dedikasaun ba isu hanesan justisa sosial, respeitu ba dignidade umanu, no kombate pobreza, neebe halo nia respetadu laos deit iha Filipina, maibe mos iha mundu.
Iha 2012, nia hetan nomeasaun hanesan Cardeal husi Papa Benedito XVI, neebe marka inisiu nia envolvementu diretu iha sirkulu lideransa Vatikanu.
Se eleitu, Tagle sei kria istoria hanesan papa primeiru husi Azia iha era modernu. Nia eleisaun sei reflete mudansa sentru kredimentu Igreja nian ba rejiaun sul mundu, hanesan Azia no Afrika, neebe kredimentu komunidade Katolika sae lalais.
Maibe nia kandidatura sei hasoru dezafiu. Grupu konservador iha Igreja bele haree nia abordajen progresivu ba isu hanesan mudansa klimatika, justisa sosial, no protesaun ba grupu vulneravel hanesan liu tebes ho ajenda Papa Francisco.
Eleisaun Papa foun ida nee sai determinante se Igreja sei kontinua direksaun neebe Papa Francisco harii ka fila ba linha teolojika neebe konservativa liu.
(Ekipa STL)