PJR Nelson Sei Aumenta Imediatu Juis iha Tribunal Rekursu

Prezidente Republika (PR), Jose Ramos Horta fo pose ba Dr Nelson de Carvalho asumi kargu nuudar Prokurador Jeral Republika (PJR). (Foto: Media PR)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Prokurador Jeral Republika (PJR), Nelson de Carvalho sei tau prioridade ba rekursu umanu imediatamente no aumenta numeru juis iha Tribunal Rekursu hodi reforsa servisu koletivu.

Prokurador Jeral Republika Nelson de Carvalho hatoo kestaun nee liu husi nia diskursu bainhira simu pose husi Prezidente Republika iha palasiu Prezidensia Nikolao Lobato Bairo Pite, Tersa (13/05/2025).

Prokurador Jeral dehan, sei reforma justisa nian neebe lao daudaun lori ona dezafiu adisional sira ba Ministeriu Publiku, hodi fo ba nia, aleinde ninia knaar tradisional no sentral atu ezerse asaun penal, reprezenta Estadu iha jurisdisaun administrativa no sivíl no defende direitu no interese.

PJR dehan nia sei destaka intervensaun koletiva no defeza nian interese sira neebe ho objetivu atu defende valor no rikusoin sira neebe hetan protesaun konstitusionalmente hanesan saude publika, ambiente, kualidade moris no patrimoniu kultural, defeza ba direitu no interese adultu sira ho kapasidade reduzida, no ema sira seluk liu-liu vulneravel, defeza ba interese publiku, direitu fundamental no legalidade administrativa iha disputa sira neebe mosu husi relasaun jurídika administrativa no tributaria no mos iha materia sira kona-ba kooperasaun judisiaria internasional iha materia penal sira.

Nia afirma, funsaun no kompetensia multiplu sira nee nia ezersísiu naturalmente ezije rekursu material no umanu, liu-liu majistradu sira, no em hotu-hotu neebe servisu ka akompana implementasaun justisa iha Timor Leste tenke konkorda falta majistradu Ministeriu Publiku nee realidade ida neebe preokupante, hanesan temi beibeik ona iha relatoriu anual sira Ministeriu Publiku nian.

“Tuir nia nota ida nee hanesan pozitivu abertura husi Governu ba kursu inisial daualu ba entrada iha karreira Ministeriu Publiku nian, maibe rekrutamentu ida nee seidauk sufisiente nafatin atu reforsa orgaun no servisu sira neebe eziste, tanba iha tinan balun ikus nee Ministeriu Publiku seidauk iha reforsu adekuadu no nesesariu hodi hasoru aumentu iha volume ezijensia espesial akuidade iha ezersísiu asaun penal nian no menus liu atu hatan ba dezafiu foun sira neebe hamosu husi atribuisaun foun sira neebe konfere husi Estatutu foun neebe tama iha vigor iha Maiu 2022 no neebe halo parte iha pakote lejislativu neebe integra reforma ambisioza Justisa nian,” katak PJR.

Nia mos apela ba governu atu loke kursu inisial estraordinariu ba entrada ba kareira Ministeriu Publiku, Majistradu sira Servisu Ministeriu Publiku nian esensial ba prestasaun justisa no se revizaun ba sira nia estatutu remunerasaun no dignifikasaun ba sira nia knaar idak-idak tenke sai prioridade mos labele lakon konsidera, nesesariu atu valoriza papel importante neebe Ofisial Tribunal sira halao nuudar asistente esensial majistradu sira nian.

Husu ba Governu atu halo revizaun ba estatutu remunerariu ba majistradu sira Servisu Publiku nian no Estatutu Ofisial Tribunal nian atu nunee bele kria kondisaun laos deit atu dignifika sira idak-idak nia kareira maibe mos atu enkoraja sira nia produtividade no efisiensia neebe boot liutan ba justisa neebe diak liu tan.

“Aumenta imediatu ba juis konsultivu nain hitu iha Tribunal Rekursu mak imperativu ida neebe labele atraza tan tanba seguransa no serteza lei nian no kredibilidade justisa nian, hodi evita pelumenus situasaun invulgar sira hosi juis sira primeira instansia nian neebe forma maioria iha koletivu sira Tribunal Rekursu nian no revoga desizaun sira neebe entrega husi maioria hosi juis konsultivu ida nee instansia aas liu ba justisa iha Timor Leste,” dehan PJR.

Nia reforsa, utilizasaun teknolojia informasaun no komunikasaun nian ho informatizasaun no prosesamentu dijital ba prosesu sira, hodi aproveita hadia asesu ba internet neebe implementa hela hosi Governu liu husi fibra otika, sai nuudar dezafiu esensial ida ba hadiak kualidade justisa nian neebe hakarak tebes, hodi hamenus kazu pendente sira no hodi aselera justisa.

Nia akrezenta tan katak, Ministeriu Publiku nia autonomia, neebe iha obrigasaun institusional atu prezerva no neebe sai nuudar pre-rekizitu ba funsionamentu diak Estadu direitu demokratiku neebe estabelese husi lei fundamental, la impede, pelu kontrariu, ezije artikulasaun institusional ho tribunal sira no orgaun poder sira seluk.

Enkuantu sira halao ho respeitu ba Konstituisaun no ho objetivu atu prevee nafatin lei atendimentu neebe diak liu ba sidadaun sira. No se ida nee maka objetivu, ita-boot bele konta nafatin ho ami nia disponibilidade no ami nia kontribuisaun. Nunee konklui hodi agradese ba ema hotu neebe fo tempu hodi marka prezensa iha serimonia ida nee no neebe hakarak rona.

Nunee mos Prezidente Republika, Jose Ramos Horta kongratula Prokurador Jeral Justisa nian, Dr Nelson de Carvalho, jurista ida neebe nia kareira profisional marka ho tinan ruanulu-resin-tolu servisu publiku nian neebe meritoriu, ezerse ho dedikasaun no exelênsia iha ambitu Ramu Judisiariu nian pilar esensial no indispensavel ida husi Estadu Direitu Demokratiku.

“Durante Dr Nelson Carvalho nia kareira profisional, nia hetan rekonhesimentu nuudar orador neebe kualifikadu tebes iha eventu internasional oin-oin. Ninia kareira nuudar orador hahu durante mandatu doutora Ana Pessoa nian iha Prokuradoria Jeral Republika, depois kontinua iha eventu relevante sira seluk, tantu nasional no internasional,” dehan PR Horta.

Nia esplika, iha sirkunstansia ruma nia la laran rua ka intimidadu ho konvite sira neebe nia simu, neebe kobre topiku oioin iha area Direitu nian. Tanba nee aprezentasaun badak ida nee konstitui sumariu ida kona-ba biografia Prokurador Jeral nian. Haree ba nia kareira neebe riku ho esperiensia, iha esperansa neebe metin katak nia sei bele hasoru dezafiu sira neebe Ministeriu Publiku hasoru ho determinasaun no matenek.

Prezidente Republika konsidera apropriadu no pertinente, iha aktu solene ida nee, atu hanoin hikas fali kronolojia hosi Prokurador Jeral sira anterior Republika Demokratika Timor Leste nian, no mos baze legal sira neebe apoia sira ida-idak nia nomeasaun.

(eme)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *