Planeamentu Familiar Pilar Importante ba Saude Publika

Visi Ministru ba Fortalesimentu Instituisional Saúde (VMFIS), José dos Reis Magno. (Foto: STL/Jeniche da Costa)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Planeamentu familiar mak pilar importante ida ba saude publika, ba bem-estar família sira no ba dezenvolvimentu sustentavel rai ida nee.

Liafuan nee haktuir husi Visi Ministru Fortalesimentu Institusional Saude, José dos Reis Magno, bainhira halo abertura ba enkontru avaliasaun anúal progresu planeamentu familiar no implementasaun programa haforsa sistema saude iha salaun Tokodede Munisipiu Likisa durante loron 3, Tersa (24/03/2026).

Liu husi diskursu Governante nee hatete, enkontru importante ida nee dedika ba avaliasaun progresu programa planeamentu familiar, neebe hahu iha 2021, hetan apoiu husi Governu Australia liuhusi DFAT, no servisu hamutuk ho parseiru internasional sira seluk avaliasaun halo loron nee iha importánsia boot tebes no avaliasaun mak exercísiu fundamental ida iha governasaun.

“Planeamentu familiar mak pilar importante ida ba saude publika, ba bem-estar família sira no ba dezenvolvimentu sustentavel rai ida nee. Investi iha área ida nee katak ita investe iha futuru Timor-Leste, permite ita atu sukat ho objetividade rezultadu sira neebe hetan kompara ho planu neebe define tiha ona, analiza nivel kumprimentu no kompriende dezafiu sira neebe hasoru durante implementasaun. Avaliasaun ida nee mak bele sai hanesan oportunidade estratéjika atu identifika lakuna sira, hametin pratika diak no ajusta medida no asaun sira bazeia ba evidénsia konkreta, ita bele asegura katak intervensaun sira neebe ita halo efetivu, justu no sustentavel,” dehan Visi Ministru nee liu media MS neebe STL asesu iha Kuarta (25/03/2026).

Programa planeamentu familiar, neebe implementa iha Munisípiu Díli, Ermera, RAEOA no Viqueque, iha objetivu prinsipáa atu hametin responsabilidade no prestasaun konta iha nivel nasional no munisípal, hadia asesu ba servisu sira, reforsa sistema saude, no dezenvolve kapasidade profisional no lideransa rekursu umanu sira.

Iha kontestu ida nee hakarak destaca pilar importante balu dahuluk fortalesimentu governasaun no responsabilidade institusional iha nivel nasional, atu asegura koordenasaun efetiva no mekanizmu monitorizasaun ba prestasaun konta neebe klaru.

Daruak, reforsu kapasidade teknika no profisional ba profisional saude sira, neebe importante tebes atu garante servisu ho kualidade no sentradu ba nesesidade populasaun.

Datoluk, hadia asesibilidade ba servisu planeamentu familiar, liu-liu iha área remota sira, atu promove ekuidade iha asesu.

No ikus liu, fo atensaun klaru ba unidade prestasaun servisu sira, atu asegura sira-nia prontidaun iha rekursu umanu, ekipamentu, aimoruk no organizasaun servisu atu responde ho efetivu no kontinua ba nesesidade komunidade sira.

Nia afirma, enkontru ida nee iha mos objetivu atu prepara tranzisaun programa no kontribui ba definisaun planu ida neebe forte ba 2026, bazeia ba lisaun sira neebe aprende ona no rezultadu sira neebe hetan, kona-ba metodu planeamentu familia ninian, ita boot sira hotu matenek no esperiensia liu, iha TL tau konsiderasaun ba sensitividade kultura no fiar.

“Hau mos hakarak hatoo agradesimentu boot ba Governu Austrália, DFAT no parseiru sira seluk ba apoiu kontinua no kompromisu atu dezenvolve setor saúde iha TL. Hau espera katak enkontru ida nee sai fatin ba refleksaun konstrutiva, aprendizajen hamutuk no toma desizaun informada sira, atu bele lori ita ba oin ho efetividade, responsabilidade no kompromisu neebe aas,” dehan nia.

Partisipa iha enkontru nee maka kuadru ezekutivu MS nian balun, Reprezentante Prezidente Autoridade Munisipiu Liquica, Diretores Munisipiu sira, funsionariu, parseiru, no seluk-seluk tan.

(dom)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *