DILI, STLTIMORLESTE.com – Primeiru Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão dehan, advogadu diak ida, tenke uluk naiain ema idak ida, hatene kona-ba ninia dever siviku sira no prontu atu kontribui ba bem komum.
Deklarasaun nee hatoo husi PM Xanana iha ambitu serimonia Judisium estudante Ensinu Superior husi Universidade Nasional Timor Lorosae (UNTL), Fakuldade Diretu hamutuk ema nain 32 ho tema “Lema Husi Serimonia nee mak Sai Advogadu diak no Ema Diak” iha Salaun Paroquial Catedral São Jose de Dili, Tersa (08/07/2025).
“Hau sei barani atu hatete katak, advogadu diak ida tenke uluk nanai ema diak ida, hatene kona-ba ninia dever siviku sira no prontu atu kontribui ba bem komun,” haktuir PM Xanana liu husi ninia diskursu.
PM haktuir, sira neebe hili atu dedika sira nia moris ba justisa hili dalan ida neebe dedika ba pas, ba defende sira neebe fraku liu, ba defende buat neebe loos, justu no transparente no, ikus liu, ba defende orden no estadu direitu.
“Hau iha serteza katak, ita boot hatene kona ba ita boot nia opsaun. Advogadu ka profisional juridiku, la haree ba atividade espesifiku neebe sira halao, iha dever no obrigasaun espesial sira, no presiza iha sentidu misaun nian neebe rohan laek. Tanba justisa nuudar kompromisu rohan laek, ai riin fundamental ba Estadu neebe solidu no demokratiku,” haktuir PM Xanana.
Iha biban nee PM dehan, konsolidasaun instituisaun Estadu, nuudar kondisaun sine qua non ba Estadu neebe solidu no demokratiku. Instituisaun sira neebe responsavel atu halao justisa, liu-liu, tenke iha rekursu umanu no meiu sira neebe bele hatan ba dezafiu sira sosiedade nian no hatan ba sidadaun sira nia nesesidade.
“Iha Timor Leste (TL), ita tenke orgulhu ho ita nia progresu iha tinan 23 ikus nee, dezde restaurasaun ita nia independensia. Ita nasaun ida neebe hili dame no rekonsiliasaun, iha neebe liberdade no demokrasia labele nega, maibe, ita tenke iha konxiensia katak, prosesu atu dezenvolve ita nia rain no harii ita nia Estadu sei ezije nafatin sakrifisiu no kontribuisaun husi ema hotu hotu no liu-liu, sei ezije nafatin investimentu seriu iha setor justisa nian. Instituisaun sira neebe responsavel ba justisa, tenke forte no reziliente, iha neebe sidadaun sira sente katak sira bele fiar. Hau konvida imi atu reflete kona ba pergunta sira nee: saida mak imi hakarak ba imi nia futuru? Saida mak ita boot sira hakarak ba ita nia rain nia futuru? Saida maka ita boot bele halo ba ita nia futuru koletivu? Ita boot, neebe sei hakuak kareira profisional oi-oin, iha dever komun atu kontribui ba misaun no kompromisu sosial, ezerse ita nia profisaun laos deit nuudar serbisu, maibe ho finalidade atu servi ema seluk, atu respeita dignidade umana, atu garante katak justisa too ba ema hotu. Hau nia liafuan enkorajamentu ida ba misaun neebe hein imi, neebe hau fiar metin katak imi sei saran imi nia aan, isin no klamar. Ita boot nia susesu hanesan mos susesu TL nian,” dehan PM.
Iha okaziaun nee PM fo apelu id aba graduadu sira katak, tempu neebe iha, atu hetan momentu sira hodi fahe graduadu sira nia konhesimentu no esperiensia sira ho estudante sira neebe seidauk remata sira nia estudu.
“Hau iha serteza katak, liu husi asosiasaun estudante sira no ho apoiu husi Fakuldade Direitu no Universidade, imi sei bele kria rede amizade, partilha no reflesaun nian, neebe sei enrikese edukasaun akademika no sivika ema hotu nian. Dezenvolvimentu pesoal ema ida idak nian maka dezenvolvimentu koletivu ema hotu nian. Hau dezeja buat diak hotu ba ita boot,” haktuir PM Xanana.
Iha biban nee, PM Xanana haksolok tebes partisipa hamutuk iha serimonia Judicium Fakuldade Direitu UNTL nian.
“Permite hau atu hahu hodi kongratula estudante sira neebe graduadu, tanba kompleta sira nia estudu no tanba atinji ona objetivu neebe sira estabelese bainhira sira tama iha Fakuldade. Hau mos hakarak kumprimenta familia no belun sira neebe prezente iha nee, neebe ohin fahe ho ita boot sira ksolok husi marku ida neebe atinji ona. Nee konserteza tinan sira dedikasaun no kompromisu nian neebe permite imi, estudante doben sira, atu hetan konhesimentu no abilidade sira neebe esensial ba ezersisiu profisaun ida nian, maibe mos atu aprende no dezenvolve valor umanista sira, neebe krusial ba kreximentu pesoal,” afirma PM.
Nia dehan, universidade sira laos ka labele sai, deit servisu ida neebe fornese transmisaun konhesimentu nian neebe nesesariamente tenke iha kualidade aas maibe mos espasu ida neebe promove valor fundamental sira ba moris iha sosiedade no ba dezafiu sira neebe mundu hasoru.
“Hau koalia kona ba atake sira hasoru demokrasia no estadu direitu, violensia no abandonu dame nian, intoleransia no injustisa sosial, degradasaun ambiental no sustentabilidade planeta nian. Dezafiu sira nee, tanba sira nia eskala no impaktu, ignora fronteira sira. Dezafiu sira neebe maka umanidade hasoru neebe maka ita hotu presiza preparadu, la haree ba ita nia area espesifiku formasaun nian,” akresenta PM Xanana.
Nia dehan, universidade sira tenke sai forum sira neebe espresa no fornese diversidade hanoin no esperiensia nian, neebe permite estudante sira atu sai husi sira nia bolha, sira nia zona konfortu, neebe permite reflesaun no kriasaun konhesimentu no solusaun sira.
“Selebrasaun neebe halibur ita iha nee, enkuantu marka ita boot nia viajen akademika nia rohan, hanesan mos pasu dahuluk ba ita boot nia futuru. Ohin, ita boot asumi responsabilidade atu dezenvolve dalan neebe ita boot hahu ona no hakuak ita boot nia potensial tomak ho entuziasmu no perseveransa,” dehan Xefe Governu.
Iha oportunidade hanesan Reitor UNTL, João Soares Martins dehan, ohin UNTL fo graduasaun ba Estudante fakuldade Direitu hamutuk ema nain 32, neebe akaba ona sira nia estudu iha UNTL no sei fila ba sosiedade atu servii estadu tuir idak-idak ninia area espesifikasaun.
“Ita hotu hatene katak Seitor Justisa nee importante tebes-tebes, tanba nee sosiedade ezije justisa neebe adekuadu, entaun papel setor justisa nee importante. Tanba nee atu reforsa setor justisa iha TL, UNTL Fakuldade Direitu nia papel nee importante tebes-tebes, tanba ita mak hahu formasaun inisiu ba jurista atu aban bainrua sira sai advogadu, Juis, Prokurador no sai defensor,” dehan João Soares Martins.
Nunee mos Ministru Ensino Superior Siensia no Kultura, Jose Honorio da Costa dehan, ohin kandidatu graduadu ba fakuldade direitu hamutuk 32 pesoas, Timoroan sira neebe aprende lei, sira iha kualifikasaun neebe diak, ida nee diak ba TL.
“Ita prepara rekursu umanus iha area justisa, tanba iha IX Governu mos iha hanoin kona-ba reforma iha area justisa, neebe Dona Lucia Lobato mak kaer, iha diskusaun mos entre Lucia Lobato, Dekanu Fakuldade Direitu UNTL, Jose Tomas Alves ho Reitor UNTL, Joao Soares Martins, tinan oin ita mos haree atu haruka mos iha area Direitu Mastradu no Doutoramentu, maibe tenke iha kontratu ba sira, wainhira sira remata kursu, sira fila mai Timor, sira tenke kontribui ba UNTL liu-liu Fakuldade Direitu, tanba diskusaun nee lao hela, hein katak Dona Lucia Lobato sei halo aprezentasaun ba PM Kay Rala Xanana Gusmao para bele hetan apoiu, para ita kontinua forma ita nia joven sira, ba futuru sira mak kaer justisa iha ita nia rai, balu bele sai advogadu, balu bele sai Defensoria Publiku, balu bele sai Prezidente Tribunal Rekursu no area oin-oin iha setor justisa,” dehan Ministru.
Nia haktuir tan katak, sira neebe ohin judisium hamutuk 32 nee, diak teb-tebes, sira halo sira nia kursu ho lingua Portugues tanba fakuldade Direitu UNTL hahu kedan ho lingua Portugues.
Iha biban nee, Estudante Finalista Fakuldade Direitu, Luberto Martins Lobato dehan, hanesan kandidatus graduadus, iha esperansa boot kona-ba saida deit mak aprende iha Fakuldade Direitu durante tempu lubuk ida nia laran, ohin hakat ona ba parte kandidatu ba graduasaun, sente kontente tebes-tebes.
Iha espetativa no esperansa boot katak, buat neebe mak durante nee ami aprende bele kontribui oituan ba iha sosiedade.
(jos)







