DILI, STLTIMORLESTE.com – Primeiru Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão rekomenda ba Organizasaun Internasional g7+, tenke sai hanesan formasaun dame ba nasaun neebe mak frajil no propoin pontu haat (4) hodi ba dame nian .
Tuir Primeiru Ministeru katak, Nasaun Membru g7+ tenke asiste progresu no luta sira neebe lao hela.
“Ita nasaun hira tan mak tenke terus molok mundu rona? Agora ita tenke husu ba ita nia aan, ita kontinua hein mundu atu muda ka ita mak kaer ita nia futuru rasik,”hateten Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, bainhira halo diskursu iha Serimonia Abertura Reniaun Misterial g7+ dala 6 no selebra ezistensia g7+ ba dala 15, iha Sentru Konvensaun Dili, Sesta (11/04/25).
Xefe Governu nee hateten, kurasaun tenke iha presedensia duke politika, nuudar membru sira husi g7+, iha autoridade moral no esperiénsia direta atu defende rekonsiliasaun laos nuudar ajenda neebe estranjeiru impoin maibe nuudar prosesu esensial neebe lidera husi sira neebe moris ona iha funu no komprende ninia konsekuensia sira.
“Ita iha kbiit atu halo ida nee, tanba ita nia asaun sira dudu husi solidariedade, laos interese polítiku ka ekonómiku. Ami laos iha nee atu dita solusaun sira maibé atu hamriik hamutuk nuudar parseiru sira iha dame. Hau husu ba Nasoins Unidas atu rekonhese no apoia misaun ida ne’e. Hamutuk, mai ita propoin ba Sekretariu Jeral ONU nian atu nomeia Enviadu Espesiál ida ba g7+ enviadu ida neebe bele serbisu hamutuk ho ita hodi avansa rekonsiliasaun, media konflitu sira no ajuda hakotu funu sira iha ne’ebé sira persiste. Ida nee laos proposta deit maibe ida nee ba nesesidade urjente atu evita husik hela iha kotuk. Se mundu hakarak duni dame, entaun nia tenke investe iha diálogu no rekonsiliasaun, envezde jestaun no kontensaun konflitu ,mai ita mak lidera hodi halo ida nee akontese,” hateten nian.
Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão propoin pontu haat nee atu fortifika liu tan ezistensia g7+ hodi sai hanesan transformador ba dame iha nasaun frajil sira.
Primeiru: konflitu no funu durante dekada sira husik hela divizaun sosial, politika no sosiál neebe klean iha ita nia rain sira.
Fahe malu sira nee laos deit restu sira husi pasadu sira mak ransu sira neebe mak funu proxy sira tama, hodi transforma ita nia nasaun sira ba kampu funu nian ba interese esternu sira. Kanek sira neebe seidauk kura sai fatin ba konflitu sira neebe mosu beibeik, hodi asegura katak siklu violensia nian kontinua iha jerasaun sira.
Segundu: Maske hetan rotulu hanesan “frájil”, ita nia nasaun sira iha matenek no esperiensia neebe mak bele inspira reforma signifikativu sira iha konstrusaun estadu nian, luta sira halo sai peritu iha ultrapasa adversidade no lisaun sira neebe ami aprende mak folin laek, foti inisiativa atu halibur pratikante sira husi estadu membru sira hodi dezena enkuadramentu ida ba aprendizajen entre maluk sira.
Terseiru: komunidade internasional, tantu doador tradisional sira ka potensia global sira neebe mosu, tenke haree, ita hanesan parseiru sira neebe hanesan iha prosperidade neebe fahe no ponte ida ba mundu ida neebe pasifiku liu, sira tenke hakat liu haree estadu frajil sira hanesan destinatariu ajuda perpetua no investe iha ita nia reziliensia.
Dahaat: Hau husu ba Estadu membru g7+ hotu-hotu atu mobiliza kapital politiku no investe hodi hametin ita nia kauza koletiva.
Nunee g7+ harii iha fundasaun solidariedade nian, prinsipiu ida neebe mak dala barak la haree ka ate demite husi peritu sira relasaun internasional tradisional nian.
Nunee Xanana husu katak Se ita hametin ita nia unidade, ita bele forma fali konversa global kona-ba harii dame, iha neebe ema seluk forma bloku ba funu, ita bele hamriik hanesan bloku ba dame nee mak potensia global sira buka divizaun, ita bele oferese ezemplu ida kona-ba kooperasaun liu fronteira sira.
EST 3