DILI, STLTIMORLESTE.com – Grupu ida hanesan mos povu kiik balu iha Mianmar hatoo denunsia ba iha Prokuradoria Republika Distrital Dili, hasoru junta militar balu.
“Senhor ida neebe mai halo denunsia ohin, ami sira nia Advogadu hamutuk ho Myanmar Accountability Project ho grupu povu Chin iha Mianmar neeba, povu Chin Organizasaun Direitus Umanus mai aprezenta denunsia atu buka investigasaun tuir lei internasional iha Timor Leste, tanba krime nee junta Militar halo hasoru ema sivil iha Mianmar no vitima sira neebe sai vitima ba ida nee,” dehan Direktor Myanmar Accountability Project, Chris Gunness ba jornalista sira iha Kaikoli, Tersa (13/01/2026).
Nia esplika, sira nia prezensa iha Timor Leste tuir lei Timor Leste nian no mos tuir Timor Leste nia kompetensia, no tuir lei internasional.
Denunsia nee kontra ema militar la temi sira se, maibe ema militar Mianmar nian neebe envolve.
Nia dehan, sira mai iha Timor Leste tanba Timor Leste mos iha esperiensia iha tempu okupasaun, no vitima sira neebe mai halo denunsia iha nee, sira halo ona dialogu ho sosiedade sivil no mos ema hotu neebe sira hasoru malu iha Timor, no sira sente hanesan povu Timor Leste komprende saida mak terus neebe sira lao daudaun agora.
“Sira hatene juridisaun ida neebe bele simu sira nia denunsia no keixa, iha esperansa katak sistema iha Timor Leste sei fo ba sira dalan ba Justisa, no sira fiar Timor Leste katak iha sistema judisiariu ida neebe independente, no iha separasaun haketak entre judisiariu, ezekutivu ho lejislatura, sira fiar ema hotu sei respeita independensia judisiariu nian, reja no harohan katak, sistema justisa sei halao nia knaar tuir independensia neebe mak rekonhese sira iha,” dehan nia.
Iha fatin ketak, Akademiku UNTL, Rafael de Jesus dehan, ita nia sistema justisa independente, maka halo nasaun seluk tau konfiansa hodi hato keixa.
“Ita nia sistema justisa independente mak halo nasaun seluk iha vontade hato’o denunsia, tanba nee tenke halao servisu ho diak hodi haree kona-ba denunsia sira nee,” dehan nia.
Nia informa, Prokurador hanesan nain ba iha prosesu, tanba nee denunsia hotu tenke hatoo iha Prokurador sira maka tetu, depois mak sei haruka mai iha Tribunal.
(ter)







