DILI, STLTIMORLESTE.com – Prezidente Republika (PR), Jose Ramos Horta partisipa konferensia nasional kona-ba Edukasaun ba Primeira Infansia, neebe halao iha salaun OKA.
Iha biban nee Prezidente Republika Jose Ramos Horta liu husi nia iskursu iha salaun Oka, Kinta nee (04/09/2025) hatete, Konferensia Nasional daruak ida nee kona-ba Edukasaun Infansia nian iha importansia boot no reflete kompromisu atu fornese ba labarik idak-idak ho inísiu moris neebe diak liu.
Prezidente hatete, durante labarik ida nia tinan lima dahuluk, ligasaun neutral foun liu milhaun ida mak forma kada segundu. Iha tempu ida nee, 90% husi kakutak nia arkitetura estabelese ona, halo períodu ida nee sai hanesan faze krítiku liu ba aprendizajen no dezenvolvimentu.
Xefe Estadu hatete, Edukasaun Infansia fundasaun neebe harii aprendizajen, moris diak no susesu hotu iha futuru. Ida nee ekipa labarik sira ho abilidade konektiva no sosio-emosional esensial sira, hodi tau fundasaun ba realizasaun moris tomak nian.
“Bainhira labarik sira sai boot iha ambiente sira neebe garante saude, seguransa no asesu ba edukasaun ho kualidade, sira iha posibilidade boot liu atu atinji sira nia potensial tomak no sai kontribuinte ativu sira ba vida sosial, ekonomika no sívika. Edukasaun ba Primeira Infansia laos deit kestaun polítika, edukasional ida nee estratejia fundamental ida atu promove kuidadu, haburas kresimentu inkluzivu no dudu dezenvolvimentu sustentavel. Evidensia sira klaru no konvinsente. Investimentu iha infansia hamosu retornu aas liu husi kualker despeza publika,” katak PR Horta.
PR Horta dehan, Relatoriu Objetivu Dezenvolvimentu Sustentavel 2025 nian indika katak dois tersus husi labarik sira entre fulan 24 no 59 dezenvolve ho adekuadu, laiha lakuna jeneru neebe signifikativu. Maibe, partisipasaun iha programa aprendizajen organizadu iha tinan antes eskola primaria mantein estagnadu besik pursentu 75 dezde 2015, no rejiaun barak kontinua atraza.
Xefe Estadu dehan, razaun atu sai orgulhu tanba Iha Timor Leste asesu ba edukasaun pre-eskolar ba labarik sira ho idade tinan 3 too 5 aumenta beibeik. Agora daudaun atinji ona Taxa Matríkula Líkidu ida ho 32%. Ida nee signifika katak labarik 33,501 mak rejista iha programa pre-eskolar, 3,592 tuir pre-eskolar komunitariu no 3,500 partisipa iha programa preparasaun eskolar.
Horta hatutan, aprendizajen fundamental refere ba abilidade esensial sira neebe hetan iha infansia no tinan sira inisial elementar, hodi forma fundasaun ba edukasaun no dezenvolvimentu pesoal hotu-hotu iha futuru.
Ida nee hakat liu prezensa iha eskola no foka ba saida mak labarik sira aprende lo-loos no bele halo.
Abilidade prinsipal sira nee inklui alfabetizasaun baziku (lee no hakerek), numerasaun (komprende no aplika konseitu matematika simples sira), no abilidade sosial-emosional sira hanesan auto-regulasaun, kuriozidade, persistensia, no serbisu iha ekipa.
Edukasaun fundamental neebe solidu mak krusial, tanba ida nee permite aprendizajen durante moris tomak, adaptabilidade no susesu iha futuru.
Labarik sira neebe la hatene lee ho tinan 10 hasoru difikuldade signifikativu iha progresaun akademika, neebe lori ba taxa abandonu eskolar neebe aas liu, rendimentu neebe kiik liu, saude neebe la diak liu no siklu kiak neebe persistente. Iha nivel sosial, abilidade fundamental neebe fraku limita kreximentu ekonomiku, hamenus produtividade no aumenta dezempregu.
Jornalista: Emerenciana Pinto
Editor: Xisto Mendonça







