DILI, STLTIMORLESTE.com – Prezidente Republika (PR), Jose Ramos Horta hatoo parabens ba IX Governu liu-liu Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmao, tanba ho fuan laran bele lori Timor sai membru Full ASEAN.
Prezidente Republika Jose Ramos Horta hatoo kestaun nee liu husi Konferensia Imprensa iha Palasiu Prezidensial Nikolao Lobato, Bairo Pite, Tersa (27/05/2025).
Prezidente Republika hatete, fo parabens ba Primeiru Ministru tanba nia kaer prosesu adezaun ASEAN nee ho laran, PR fiar tinan rua, tolu ba oin nee sei falta deit ba IX Governu aselera ekonomia, fasilita investimentu, hatun, hamate birokrasia oin-oin.
Prezidente Republika dehan, kona-ba asesu ba adezaun ba ASEAN, Xefe Estadu ba ASEAN deside tiha ona umanidade Timor Leste bele tama iha Simeira iha fulan Outubru, Primeiru Ministru too aban nunee nia bele koalia liu tan fali, PR husik deit ba Primeiru Ministru bele koalia liu tan.
“Ba hau mak nee, bainhira hau simu todan nuudar Prezidente, hau hatete, klaru, loos, laiha duvida ba objetivu estratejiku ita nia adezaun ba ASEAN. Maibe nee laos deit Prezidente hatete, objetivu estratejiku Timor Leste tenke tama ASEAN. Maibe Prezidente tenke iha parseiru ida, parseiru nee governu, depois avizu makaas nunee ita konsege tama duni ASEAN,” dehan PR Horta.
Prezidente Republika dehan, prosesu nee laos deit Prezidensia Republika hatete, tanba ASEAN objetivu estratejiku ida, depois tenke halo kontaktu, loby, laos dala ida deit, laos ba vizita deit, vizita estadu hanesan PR halo agora membru sira hotu-hotu menus Tailandia, tanba momentu neeba sira muda governu, too agora seidauk iha oportunidade atu ba vizita.
“MNEK ba prepara vizita estadu ida nee tempu lubuk ida atu sira neebe simu prepara sira presiza. Dala barak hau hatete ba amigu sira, imi lalika lakon tempu vizita estadu, hau ba deit. Maibe laos nee deit depois membru governu mos ba, tenke kontinua asuntu nee iha media, tenke koalia mos sosiedade sivil sira, liu-liu akademiku. Maibe nee mos la sufisiente, sira halo desizaun iha Phnom Penh Novembru 2022 hatete, Timor Leste bele tama hanesan kondisaun ida tama. Depois Maiu 2023 momentu neeba sei VIII Governu, hau Prezidente Republika ona, seidauk iha eleisaun, no sira adopta Road Map, depois fulan Julhu IX Governu Konstitusional toma pose, no hau asiste governu tenke tau elementu ida ba Visi MNEK ba ASEAN atu foku ba ida nee,” katak PR Horta.
Xefe Estadu dehan, Primeiru Ministru tenke mos foku ba ASEAN, labele hanesan nee asuntu ida hanesan sira seluk. Governu mos servisu diak iha Primeiru Ministru nia lideransa hamutuk ho Prezidensia Republika mak too ezekusaun Road Map nee kriteriu hitu sira rasik hatete, kriteriu neen kumpri, setemu kriteriu ongoin signifika labele hatete, prontu Timor Leste kumpri ona kriteriu hotu-hotu ba infraestrutura, ba ekonomia buat sira nee lao daudaun.
“Hau bele iha ona aeroportu rua ka tolu, prosesu nee kuaze bele hatete, ongoin nunka bele remata, tenke hadia tan. Entaun importante mos relasaun konfiansa neebe lideransa IX Governu maun boot Xanana ho Prezidente Republika dezenvolve líder sira, opiniaun publika. Maibe, hanesan hau hatete, Primeiru Ministru sei toma mai mak esplika diak liu tan, Vise MNEK bele esplika diak liu tan. Hau iha nee hau fo parabens ba Primeiru Ministru tanba nia kaer prosesu adezaun ASEAN nee ho laran, no hau fiar tinan rua, tolu ba oin nee sei falta deit ba nonu governu aselera ekonomia, fasilita investimentu, hatun, hamate birokrasia oi-oin, hatun, hamate tiha Institutu Publiku lubuk ida neebe la halo buat ida anesan SERVE.IP nee mak la vale buat ida devia hamate tiha halo ida deit hanesan tarde investe,” katak PR Horta.
PR Horta dehan, tenke fo poder ba trade investe, trade investe laiha poder ruma, halo deit mak Forum, mais depois investedor sira hakarak rejista kompanhia, hakarak dada investimentu, hakarak lisensa ida nee demora.
(eme)