PR Horta Halo Abertura Debate Kona-ba Estabelesimentu Supremu Tribunal Justisa

Prezidente Republika (PR), Jose Ramos Horta. (Foto: STL/Emerenciana Pinto)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Prezidente Republika (PR), Jose Ramos Horta halo abertura debate kona-ba estabelesimentu Supremu Tribunal Justisa.

Iha debate kona-ba lansamentu estabelesimentu Supremu Tribunal Justisa partisipa mos husi Prezidente Tribunal Rekursu, Ministru Justisa, membru husi Poder Judisial, Membru husi Parlamentu Nasional, estudante no partisipante seluk tan.

Liu husi diskursu iha Tribunal Primeiru Instansia Dili, Segunda nee (30/06/2025) Prezidente Republika Jose Ramos Horta hateten, ohin no iha fulan sira tuir mai sei koalia no foti desizaun kona-ba pilar fundamental ida husi demokrasia, instalasaun Supremu Tribunal Justisa nian. Nee laos aktu administrativu deit, koalia kona-ba imperativu konstitusional neebe sei hametin estadu direitu no sei kompleta vizaun justisa neebe konsagra ona iha Konstituisaun.

“Jornada Istorika Tribunal Timor Leste nian, ita nia sistema judisial liu ona dalan neebe notavel dezde ita nia independensia. Administrasaun Tranzitoria Nasoins Unidas nian iha Timor Leste (UNTAET) estabelese servisu judisiariu tranzitoriu ida iha tinan 2000, neebe kompostu husi numeru kiik ida husi juis, prokurador no defensor publiku Timor Leste nian,” dehan PR Horta.

Prezidente Republika hatete, iha loron 7 Janeiru 2000, grupu dahuluk juis sira nian simu pose. Husi inísiu simples sira nee, sistema judisial buras no sai instituisaun nasional ida lo-loos. Iha loron 21 Junhu 2007, Timor Leste sai sasin ba tomada pose ba grupu dahuluk juis ruanulu-resin-hitu, prokurador no defensor publiku nasional, neebe hetan formasaun husi Sentru Formasaun Jurídika Díli momentu orgulhu ida neebe marka tranzisaun husi depedensia ba asistensia internasional ba auto-sufisiensia iha materia judisial sira.

“Hanesan ita hatene, Tribunal Rekursu funsiona nuudar tribunal aas liu iha nasaun, hodi asumi dupla responsabilidade husi jurisdisaun rekursu nian no atribuisaun konstitusional sira neebe destinada ba Supremu Tribunal ida. Dispozisaun ida nee maske funsional, fo todan liu ba ita nia rekursu judisial sira no hatudu nesesidade urjente ba reforma,” katak Horta.

Xefe Estadu hatete, Mandatu Konstitusional no Dezafiu Atual sira, Konstituisaun prevee Supremu Tribunal Justisa nian nuudar pontu aas liu ba sistema judisial. Maibe, Supremu Tribunal Justisa, neebe konstitusionalmente tenke sai tribunal ultima instansia, seidauk estabelese.

“Lakuna ida nee iha ita nia enkuadramentu institusional kria ona dezafiu oin-oin, tensaun institusional Tribunal Rekursu apresia rekursu sira neebe hatama husi tribunal distrital sira, aleinde halao funsaun sira neebe atribui ba Supremu Tribunal Justisa nian iha Konstituisaun, too tempu neebe nia estabelese. Dupla funsaun ida nee fo todan liu ba ita nia sistema rekursu no limita nia efikasia,” katak PR Horta.

Nia dehan, klareza konstitusional Auzensia husi Supremu Tribunal kria ona ambiguidade iha nia autoridade judisial aas liu, liu-liu iha asuntu sira kona-ba kestaun interpretasaun konstitusional no disputa eleitoral sira.

Lejitimidade demokratika irarkia judisial ida neebe kompleta hasae konfiansa publika nian iha instituisaun demokratika no garante katak justisa laos deit halao, maibe mos haree katak halao iha nível aas liu.

Nesesidade ba reforma judisial neebe komprensivu Kriasaun Supremu Tribunal nian tenke sai parte ida husi ajenda reforma judisial ida neebe luan liu.

(eme)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *