DILI, STLTIMORLESTE.com – Iha serimonia ida neebe sublinha ligasaun vital entre kuidadu ambiental no dezenvolvimentu nasional, Prezidente Republika no Laureadu Nobel ba Pas, Jose Ramos Horta, sai uma nain hamutuk ba kondekorasaun prestijiozu Fransa nian “Officier dans lordre du Merite Agricole” (Ofisial Ordem Meritu Agríkultura nian) ba Embaixador Boa Vontade no Enviadu Espesial ba Kultura, Ambiente, no Rekursu Bee, Eugenio “Ego” Lemos.
Serimonia nee halao iha Palasiu Prezidensial Nicolau Lobato, Dili, Segunda (16/02/2026).
Embaixador Fransa Republika nian ba Indonesia, Timor-Leste, no ASEAN, Fabien Penone, liu husi diskursu iha Palasiu hatete ohin ofisialmente kondekora Ordem Meritu Agrikultura ba Eugenio “Ego” Lemos, bazeia ba dekretu Ministeriu Agrikultura no Soberania Ai-han Fransa nian, tuir Ordem ho data 31 Jullu 2025 NOR : AGRU2520436A. Estabelese iha tinan 1883, Ordem Meritu Agríkultura nian rekonhese ema sira neebe maka presta ona servisu sira neebe maka destakadu ba agrikultura. Ida-nee fo ba sidadaun Franses sira no mos ba sidadaun estranjeiru sira neebe nia serbisu iha impaktu pozitivu tebes ba setor ida-nee.
Onra nee rekonhese Ego Lemos nia dedikasaun hodi prezerva ambiente no hametin seguransa ai-han iha Timor-Leste.
Ida-nee rekonhese mos ninia kontribuisaun hodi hatutan konhesimentu ba jerasaun foun sira, tantu iha Timor-Leste no mos iha nivel internasional, notavelmente liuhosi Permakultura inovativu neebe dezenvolve husi ninia organizasaun, Permatil.
Rekursu edukativu sira-nee download ona iha nasaun oioin hamutuk 162, hodi habelar inovasaun timoroan nian iha nível mundial.
Embaixada Fransa nian iha Timor-Leste, liuhosi Gabinete Kooperasaun Fransa nian iha Dili, mantein ona parseria kolaborativa ho Ego Lemos kona-ba inisiativa Permakultura durante tinan barak ona.
Ajensia Fransa nian ba Dezenvolvimentu (AFD) agora daudaun envolve iha apoiu ba projetu sira restaurasaun infraestrutura bee nian iha kolaborasaun ho Permatil. Parseria ida-nee exemplifikada foin lalais nee liu husi Akampamentu Juventude Perma, neebe halao iha loron 20 too 25 Outubru 2025.
Akampamentu Juventude Perma ida-nee hetan benefísiu subsídiu $100,000 husi fundu karidade no edukasaun Prezidente Ramos-Horta nian.
“Ego Lemos hanesan rikusoin nasional, haktuir Ego Lemos dedika ona nia moris hodi sustenta rai no povu Timor-Leste. Hodi hakbiit ita-nia juventude sira ho ferramenta permakultura nian, nia laos deit hanorin sira atu kuda ai-han; nia kultiva futuru reziliensia, soberania, no esperansa nian. Rekonhesimentu internasional mai husi Fransa ida-nee hanesan momentu orgullu ida ba Timor-Leste tomak, hodi afirma katak ita-nia nasaun kiik bele lidera mundu iha pratika sustentavel sira,” dehan Xefe Estadu.
Ordem Meritu Agríkultura nian mak ordem ida-neebe distintu atribui husi Repúblika Franseza ba kontribuisaun sira neebe destakadu ba agrikultura. Serimonia nee destaka Timor-Leste nia papel neebe buras nuudar kontribuinte ba konversa global sira kona-ba agrikultura sustentavel no reziliensia klimatika.
Nunee mos Embaixador Boa Vontade ba Assuntu Ambiente no Kultura Ego Lemos sente ondratu tebes hamriik iha oin iha salaun Istoriku nee hodi simu medalla order of Agrikultural merit (Orden Meritu Agríkola).
Rekonhesimentu ida nee hosi Republika Fransa laos deit marku pesoal ida, ida-nee hanesan testamentu ida ba reziliensia hosi rai-Timor no ninia povu nia matenek.
“Fransa ho Timor-Leste bele haketak hosi oseanu sira, maibe ita unidu hosi lia-loos fundamental ida katak klamar hosi nasaun ida hetan iha nia rai. Tradisaun franseza hosi terroir – fiar katak karakter hosi fatin ida reflete iha saida maka nia produz hetan espellu perfeitu ida iha nee iha Timor-Leste” dehan Ego Lemos.
Nia hatutan Liu husi Permatil nia serbisu no apoiu boot husi parseiru sira hotu, buka atu fo onra tanba Timor nia foho sira laos hanesan foho-lolon maran sira, maibe hanesan esponja sira neebe hein atu nakonu. haree lei tradisional sira, hanesan Tara Bandu, laos hanesan relíkia sira pasadu nian, maibe hanesan enkuadramentu final ba governasaun ambiental modernu.
“Ohin, ita selebra Kuda Bee, Haburas Komunidade. Iha Timor-Leste laran tomak, inklui rejiaun sira hanesan Oe-cusse no Atauro, ita prova ona katak ita presiza duni ita-nia komunidade nia liman, liuliu juventude no siensia ita-nia beiala sira nian,” katak nia.
Nia hatutan Peskiza nee konfirma ona saida maka katuas sira sempre hatene bainhira halo neineik, mout, no habelar udan liuhosi kolam retensaun no swales, no kuda espesie ai-horis neebe loos, rai fo rekompensa ba, no haree ona aumentu 71% iha vejetasaun iha tempu maran iha fatin projetu sira. Ida-nee laos deit estatístika ida, ida-nee hanesan eskudu verde ida hasoru mudansa klimatika. Ida-nee maka seguransa ai-han. Ida-nee maka restaurasaun dignidade ba agrikultor rural sira.
Nia hatete simu meritu ida-nee hodi Permatil nia naran, Permatil Global, Asosiasaun Juventude Perma no voluntariu rihun ba rihun-Movimentu Kuda Bee Juventude Perma-neebe maka pasa sira nia loron iha loro-matan okos hodi kee kolam retensaun, swales, no kuda ai-horis sira.
(eme)







