Presiza Halo Sosializa Lei Kontra Violensia Domestika Too Area Rurais

Ilustrasaun (Foto: Espesial)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Governu Timor Leste (TL) ratifika ona konvensaun oin-oin hodi proteje feto no labarik husi violensia inklui mos lei kontra violensia domestika, maibe numeru kazu violensia domestika kontinua aumenta, tanba nee presiza sosializa too area rurais.

Tuir Feto Potensial Maria Amaral ba STL iha nia knar fatin Kaikoli Sesta nee (04/07/2025) katak, Estadu Timor Leste ratifika ona konvensaun oin-oin hodi prevene violensia iha sosiedade inklui mos organizasaun neebe mak luta ba direitu feto inklui Sekretariu Estadu ba Igualdade mos kontinua luta makaas oinsa mak prevene violensia iha sosiedade, maibe numeru kazu kontinua aumenta, ida nee parte hotu presiza servisu makaas liu tan no presiza mos halo sosializasaun lei sira nee too iha area remotas sira.

“Estadu ratifika ona konvensaun CEDAW, Lei Kontra Violensia Domestika, lei sira nee iha hodi bele kondena ba aktu neebe iha, los duni katak lei iha maibe kada loron violensia sempre akontese, parte ida ema hatene ona lei, katak violensia nee krimi entaun ema bele hatoo keixa, maibe iha area remotas sosiedade balun seidauk hatene diak, tanba nee presiza tebes mos sosializasaun klean,” dehan Feto Potensial nee.

Nia hatete, organizasaun nebee mak luta ba direitu feto hamutuk ho Governu liu husi Ministeriu relevante sira mos luta makaas maibe kazu violensia kontinua aumenta iha Tribunal, ida nee fo hanoin nafatin katak luta hapara violensia iha sosiedade nia leet nee labele para no kontinua luta makaas oinsa bele atinji igualdade jeneru ho mehi neebe Governu no estadu iha.

“Ita iha Sistema Patriarkal maibe dala barak ema nia konfuzaun sala katak hafolin feto nee sosa kotu ona, entaun dala ruma iha falhansu ruma mane sira baku nia feen katak baku kuda karau, ida nee mos sai impaktu ida, buat sira nee hotu presiza sosializasaun,” katak nia.

Relasiona ho kazu violensia domestika neebe numeru kontinua aumenta, Sekretaria Estadu ba Igualdade (SEI), Elvina Sousa hatete, ida mak sai problema ida, tanba nee SEI hamutuk ho ekipa presiza servisu makaas liu tan hodi bele luta hapara violensia hasoru feto no labarik sira.

SEI hatete, Governu liu husi Sekretariu Estadu ba Igualdade hamutuk ho parseru save sira sei esforsu makaas liu tan oinsa mak luta hodi kontra hahalok violensia neebe feto no labarik feto sira hasoru iha moris loron loron.

Aleinde nee Sekretaria Estadu ba Igualdade hamutuk ho Ministeriu Justisa no Parseiru Sosiedade Sivíl Internasional no Nasional hanesan TAF-Nabilan, Fokupers, ALFeLa, Fundasaun Alola no JSMP halao diskusaun ikus ba iha revizaun Lei Kontra Violensia Domestika iha salaun enkontru Ministeriu Justisa, Kolmera, Díli.

Ekipa neebe partisipa iha diskusaun nee kompostu husi ekipa jurídiku Ministeriu Justiça no SEI inklui parseiru sosiedadae sivíl (TAF-Nabilan, Fokupers, ALFeLa, Fundasaun Alola no JSMP). Ekipa halo diskusaun neebe aprofunda tebes hodi konsege elabora konseitu husi Violensia Domestika no Insestu atu nunee bele gia parte jurídiku bele interpreta lei nee ho loos iha futuru.

Lei Kontra Violensia Domestika nee eziste ona durante tinan sanulu resin, presiza halo revizaun, nunee mos atu konsidera no kriminaliza kazu insestu sira iha lei nee rasik hodi bele halo prevensaun violensia domestika no kazu insestu sira iha rai laran.

Objetivu husi Lei Kontra Violensia Domestika iha Timor.Leste mak atu prevene, proteje no kombate violensia domestika. Lei ida nee aprova iha tinan 2010 liu husi Lei Nú. 7/2010, loron 7 fulan Julhu, defini violensia domestika hanesan krimi publiku no fo obrigasaun ba Estadu atu prevene violensia, proteje vítima no oferese asistensia ba sira.

(eme)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *