DILI, STLTIMORLESTE.com – Tuir previzaun neebe atualiza husi Diresaun Nasional de Meteorologia e Geofisica (DNMG), ba loron ohin Kinta (22/01/2/2026), kondisaun anin no laloran tasi neebe sei fo atensaun espesial ba iha Kosta Norte no Leste, liu-liu iha munisipiu sira hanesan Manatuto, Baucau, Lautem inklui Atauro. Entretantu kondisaun tempu atensaun ba udan ho intensidade moderadu ba forte prinsipalmente iha Rejiaun Central no Oeste, liu-liu iha munisipiu sira hanesan Bobonaro, Ermera, inklui RAEOA.
Tuir informasaun neebe STL sita husi media DNMG, Kinta (22/01/2026) hatete, kondisaun anin atensaun espesial ba velosidade anin iha Kosta Norte prinsipalmente iha Rejiaun Kosterias, liu-liu iha munisipiu sira hanesan Manatuto, Baucau, Lautem inklui Atauro.
Velosidade anin ba loron nee sei kontinua persiste huu ho velosidade forte liu /extremu (25-40 km/h) iha munisipiu sira neebe mensionadu ona iha leten. Enkuantu restante munisipiu sira seluk, kondisaun refere sei varia husi modaradu /naton ba forte (17-23 km/h) tantu iha rejiaun kosterias, enkuantu iha rejiaun montanhosa/foho.
Atensaun espesial ba laloran tasi nia aas prinsipalmente iha Kosta Norte no Leste, liu-liu iha munisipiu sira hanesan Manatuto, Baucau, Lautem no Atauro.
Laloran tasi nia aas ba loron ohin sei varia husi moderadu ba forte (1.5-1.9 m) iha koste leste no norte, liu-liu iha munisipiu sira neebe mensionadu ona iha leten. Restante munisipiu sira seluk iha Kosta sul no oeste, kondisaun refere sei varia husi normal ba moderadu/naton (0.8-1.4 m).
Entretantu kondisaun tempu atensaun ba udan ho intensidade moderadu ba forte, prinsipalmente iha rejiaun central no oeste liu-liu iha munisipiu sira hanesan Bobonaro, Ermera inklui RAEOA.
Ministeriu dos Transportes e Comunicações (MTC) liu husi DNMG hakarak informa ba publiku katak, kondisaun atmosfera ba loron ohin sei kontinua persiste instavel akompanha ho permanensia sistema meteorolojiku (baixa presaun / low pressure16U) ho kategoria fraku iha Kosta Oeste Australia iha neebe sei favorese udan ho intensidade modeadu/naton ba forte (>10 mm/dia) prinsipalmente iha munisipiu sira neebe mensionadu ona iha leten. Restante munisipiu sira seluk, intensidade udan sei varia husi fraku ba modaradu/naton (<10 mm/dia) tantu iha periodu dader ba meio-dia kuantu loraokraik ba inisiu kalan.
Timor Leste agora daudaun iha ona periodu udan (komprova husi monsaun azia neebe iha faze ativa), asosia ho estabelesimentu fenomenu meteorolojiku seluk hanesan: IOD neutral no diferensa presaun entre tasi ho superfície/rai.
Husu ba komunidade sira neebe mak hela iha area risku ba inundasaun nian atu toma atensaun ba eventual nee.
Wainhira udan, anin boot, no rai lakan, husu ba populasaun sira atu hadook aan husi fatin risku sira no buka hela iha fatin neebe seguru.
Kazu emergensia ruma ou karik presiza halo evakuasaun, mantein kalma nafatin, evita paniku no rona orientasaun husi Autoridade Lokal ou Pessoal Protesaun Sivil neebe besik.
Akompanha nafatin atualizasaun informasaun kona ba previzaun tempu husi DNMG Timor Leste.
(dom)







