Prizaun Weberek no Sentru Juvenil, Ekipa Tekniku Halo Hela Servisu

Ministru Justisa (MJ), Sergio Hornai. (Foto: Media MJ)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Relasiona ho kontrusaun kona-ba Sentru Juvenil neebe sei lokaliza iha Tibar no mos Prizaun Weberek neebe lokaliza iha Same tama ona iha faze tekniku sira nia servisu.

Tuir Ministru Justisa, Sergio Hornai katak, kona-ba Sentru Juvenil tekniku sira sei haree hela, no mos kona-ba Prizaun Weberek tama ona iha Konselhu Administrasaun Fundu Infraestrutura (KAFI).

“Iha ekipa tekniku balu halao hela servisu, iha kestaun balu tekniku sira halao hela servisu, hanesan agora daudaun ita haree hela sentru reintrasaun sosial ka sentru prizional neebe ita atu halo iha Weberek nian, tama ona iha (Konselhu Administrasaun Fundu Infraestrutura) KAFI nia servisu atu oinsa atu lao ba oin,” dehan MJ iha Kaikoli, Kuarta (06/08/2025).

Nia hatutan, ekipa tekniku sira halao hela servisu ba ida neeba, tanba nee husik ekipa tekniku halao lai sira nia servisu.

Hatan kona-ba blanko ba Bilhete Indentidade (BI), MJ dehan nia parte fo ona orientasaun se falta bele halo kompleta.

“Hau nia orientasaun hau hateten bebeik, sei falta buka atu kompleta buat sira neebe sei falta, servisu sira labele iha intorupsaun,” dehan MJ.

Nia hatutan, iha munisipiu ida falta buka esforsu atu kompleta, falta neebe akontese iha Munisipiu sira. Ida nee maka jestaun Politika, hato ba iha dirijente sira iha kuadru medius halo oprerasionaliza servisu sira atu bele halo nafatin sira nia atividade, hodi asegura dokumentus blanko sira neebe presiza atu halo emisaun ba dokumentus Estadu nian, hodi fo ba ita nia sidadaun sira kuandu sira presiza.

Iha fatin ketak, Jurista Sergio Dias Quintas dehan, importante estabelese sentru Juvenil.

“Hau hanoin sentru juvenil nee importante tebes para Governu bele estabelese sentru juvenil, ida nee Governu nia planu neebe diak tanba ita hatene katak, iha kodigu penal labarik sira neebe mak idade 16 anos mai kraik nee imputalidade por razaun de idade entaun sira labele hetan responsabilidade kriminal,” dehan Jurista Sergio.

Nia hatutan, banhira lei defini katak sira laiha responsabilidade kriminal, entaun sira labele kastigu hamutuk ho ema idade neebe boot. Ho ida nee Governu tenke kria kondisaun ida, ou sentru ida para sulan sira iha neeba.

Esplika tan, enkoraja Governu para atu hari ou estabelese sentru juvenil tanba sentru juvenil importante tebes laos labarik sira pratika tiha krime depois husik livre hanesan nee deit labele, no inan aman labele hanoin katak, labarik sira neebe maka minoridade ses husi sira nia responsabilidade.
Quintas dehan, Estadu iha obrigasaun atu kria sentru juvenil ida ba joven sira liu-liu labarik neebe minoridade pratika krime, atu tau sira iha sentru juvenil hodi eduka sira nia mentalidade atu aban bairu sira sai husi sentru juvenil, re-intrega iha sosiedade mai ho eskil ida tantu kapasita sira liu husi formasaun mentalidade no formasaun ba area saida deit.

Reforsa, labarik neebe mak minoridade pratika krime ruma sira nia tratamentu nee laiha difrensia ho ema boot tau sira iha sentru juvenil ho tratamentu hanesan, soke sira labele kastigu ho ema boot se kastigu hamutuk maka sira sei aprende fali buat ruma husi ema boot.

Tanba nee tau sira iha fatin ketak liu-liu iha sentru juvenil atu eduka sira liu husi Edukasaun formal, no liu husi Edukasaun informal. Edukasaun formal mak por ezemplu estadu bele kria kondisaun haruka Professor ba hanorin sira iha sentru juvenil nomos iha tekniku balu neebe iha eskil bele hanorin sira iha sentru juvenil.

Afirma, kuandu tama iha sentru juvenil laos husi Instituisaun seluk mak haruka, maibe ida nee liu husi desizaun Tribunal, maka lori sira ba sulan iha sentru juvenil ho forma ida katak, eduka sira maibe ida nee mos hanesan espesie pena maibe laos pena ida neebs mak deskreve Kodigu Penal.

Jurista haree, durante nee labarik lubuk ida ho minoridade pratika krime mai ona iha Tribunal, maibe tanba ita nia kodigu penal dehan katak, labarik neebe mak ho idade minoridade sira sei la hetan responsabilidade kriminal.

Nunee kuandu Juiz sira haree minoridade neebe mak pratika krime ruma mai iha Tribunal Juiz sira tenke komprova ho sertidaun nascimento haree labarik sira nee nia idade minoridade ka lae, se karik labarik sira nee idade minoridade laiha dalan seluk Juiz sei absolve sira, tanba estadu seidauk kria kondisaun ida para atu kondena labarik sira.

Banhira seidauk iha sentru juvenil para atu tau labarik sira iha neeba sei afeita labarik sira neebe mak pratika krime, tanba nee se karik labarik sira pratika krime mai tiha Tribunal mak haree katak, tanba ho razaun imputabilidade razaun de idade fisikolojiamente sei afeita ba sira, tanba buat neebe mak sira pratika sai hanesan babain ba sira.

Hatan kona-ba Prizaun Weberek, nia parte dehan ida nee mos planu Governu nian neebe diak, tanba se estabelse ona Prizaun iha neeba, bele halo fali transferensia dadur balu ba iha neeba.

(ter)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *