Profesores Nain 206 Simu Termu Aseitasaun & Pose

Profesores nain 206 simu termu aseitasaun no pose. (Foto: Espesial)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Serimonia termu aseitasaun no pose da-haat ba profesores hamutuk 206, iha nivel ensinu pre eskolar no ensinu baziku.

“Ohin ita halo tomada pose ba ita nian manorin nain sira ba eskola hamutuk 206, neebe mak koloka ba iha munisipiu hotu iha teritoriu laran tomak, tanba nee mak ohin halo termu aseitasaun pose ba sira. Mensajen mak nee, klaru sira konkorda ona ho desizaun neebe mak iha aseita ona, tanba nee nuudar sidadaun husu ba profesores sira hotu neebe mak koloka iha fatin neebe mak distinadu ona, hotu-hotu tenke kontribui didika sira nian aan,” dehan Ministru Edukasaun (ME) Interinu, Domingos Lopes Lemos ba jornalista sira iha salaun Ian Martin Balide, Tersa nee (01/04/2025).

Nia dehan, klaru ohin sira simu ona pose no sira nee koloka ba iha munisipiu, balun iha Dili, munisipiu no munisipiu seluk sira sei ba, nee duni sira hotu sei koloka sira iha eskola neebe sira atu hanorin ba.

No tomada pose ba profisional edukasaun dedikadu sira nee nuudar pasu importante ida hodi hametin sistema edukativu, hodi reprezenta faze foun ida iha sira nia moris no avansu promisor ida ba edukasaun pre-eskolar. Hanesan iha formasaun preparatoria neebe simu tiha ona, responsabilidade profesor sira nian hakat liu transmisaun konhesimentu ida nee mos atu inspira labarik no foin sae sira atu sai aprendiz durante moris tomak. Oinsa profesor iha responsabilidade atu forma hanoin sira, inspira fuan sira, no haburas estudante idak-idak nia potensial neebe laiha limite, hanesan temi ona antes. Misaun ida nee onradu no nakonu ho dezafiu sira, maibe mos nakonu ho rekompensa sira.

Nunee mos Prezidente Komisaun Funsaun Publika (KFP),.Agostinho Letencio de Deus hatete, ho orgulhu marka prezensa iha nee, lori KFP nia naran mai akompanha no presta mos testemunha ba profesores foun sira neebe ingresa liu husi rekrutamentu ba bolsa kandidatu faze da-4 nian, neebe sei koloka ba eskola sira mak lokaliza iha territoriu nasional. Ho eventu nee, iha parte ida Administrasaun Publika Timor Leste rejista tan konkista ida iha ambitu rejuvenascimentu makina administrativa Estadu nian no iha parte seluk konstitui pasu estratéjiku no oportunu tebes atu avansa ba introdus polílitika reforma obrigatoriu iha Administrasaun Publika.

(jac)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *