Redus Kazu Pendente, Presiza Restaura Fali Julgamentu Mobile

Ministru Justisa (MJ), Sergio Hornai. (Foto: Media MJ)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Ministru Justisa (MJ), Sergio Hornai dehan, relasiona ho kazu pendente iha Tribunal Primeira Distansia iha Dili nomos iha munisipiu neebe kontinua sae aas nafatin, tanba nee politika ministeriu nian sei hahu halao julgamentu mobile iha munisipiu.

“Julgamentu mobile, ita hahu kedas iha tinan 2010 ba kotuk, hamutuk ho ita nia parseiru sira hanesan Programa Nasoens Unidus ba Dezenvolvimentu (PNUD) ka United Nation Development Programmer (UNDP), ita halo serbisu makaas loos no ita komesa lao dadauk iha kuaze dekade ida resin, julgamentu sira nee lao mais iha intorupsaun balun tanba Covid-19, tanba nee ita presiza restaura fila fali julgamentu mobile, hanesan faze tranjitoriu ida, antes estabelese ita ninia tribunais sira too iha munisipu sira,” dehan Ministru Justisa, Sergio Hornai ba STL iha Palasiu Governu, Kuarta (02/07/2025).

Nia dehan, julgamentu mobile nee lori justisa formal estadu ninian ba besik iha komunidade para bele hakotu tiha kustus sidadaun sira selu transporte husi area rurais ba too iha Dili ka ba too iha Suai bele lori besik, ou iha iliomar, hakarak lori besik mai iha Baucau.

“Ita hakarak lori asesu Justisa mobile nee, besik ba too iha komunidade, para komunidade sente pertensi katak iha duni prosesu judisial estadu nee ba sira,” dehan nia.

Kazu Pendente Iha Tribunal Oekusi 492

Iha sikun seluk, Juis Administrator Primeira Distansia Oekusi, Evangelino Belo dehan, Tribunal Judisiariu Primeira Distansia iha Oekusi, rejista kazu pendenti iha Rejiaun Administrativa Espesial Oekusi-Ambeno (RAEOA), hamutuk 492 kazu, kompostu husi kazu Krime hamutuk 366, mai husi kazu prosesu koletiva hamutuk 226 no kazu prosesu singular hamutuk 100, nunee mos kazu sivil hamutuk 126, tanba nee hazu pendente iha Tribunal Oekusi hamutuk 492 kazu pendente.

“Hau kolokadu mai iha Tribunal Judisiariu Primeira Distansia iha Oekusi, desde fulan Setembru 2024, tanba nee serbisu tribunal halo, hanesan bai-bain, halo julgamentu ba kazu sira neebe tama iha Tribunal, tanba nee ita halo julgamentu, deside ba prosesu kazu sira nee. Haree ba estatistika ba kazu sira neebe tribunal Oekusi iha, ate fulan Maiu 2025, ami nia kazu pendenti sira neebe maka agora iha tribunal ida nee, iha kazu rua, iha kazu sivil no kazu krime. Kazu krime, pendensia neebe agora iha hamutuk 366 kazu, ida nee signifika prosesu ba kazu sira nee kontinua lao, maibe ita hein deit atu halo julgamentu. Iha kazu krime nee, iha prosesu koletiva no ida seluk kazu singular, kazu koletiva signifika kazu ida tenke juis nain 3 maka julga maibe kazu prosesu singular, presiza deit juis ida maka deside,” dehan nia.

Nia haktuir tan katak, kazu krime koletiva hamutuk 266 kazu no kazu prosesu singular hamutuk 100 kazu, tanba nee kazu krime pendenti prosesu koletiva ho singular hamutuk 366 kazu pendente.

“Ita haree husi kazu sivil sira iha tribunal Oekusi, iha kazu pendenti neebe oras nee iha prosesu nia laran hamutuk 126 prosesu, tanba nee total kazu krime no kazu sivil hamutuk 492 kazu prosesu. Haree husi kazu neebe ke iha, tuir dadus estatistika ba kazu krime neebe ke iha, kazu violensia Domestika kontinua okupa primeiru lugar, kazu krime segundu maka krime kontra bandu hanesan maluk sira hatama sasan mai Timor Leste (TL) liu husi dalan ilegal, tanba haree geografikamente, Oekusi haleu ho fronteira terestres ho nasaun vizinhu Indonezia, tanba nee ita nia komunidade barak maka hela iha fronteira no vida moris mai husi fronteira, ida nee mosu violensia kontrabandu iha Oekusi sae makaas, tanba hatama Mina, Segaru no sasan sira seluk ba vida negosiu nian,” dehan nia.

Nia haktuir tan katak, ba kazu kontrabandu, ida nee tenke julga ho Juiz Koletivu, signifika tenke juis nain 3 maka halo julgamentu.

“Kazu pendenti sae hanesan nee no ita seidauk redus tanba dala ruma komunidade sira hotu hatene katak, tribunal hotu-hotu iha problema kona ba rekursu umanu, atualmente iha Tribunal Oekusi, Juis neebe ejiste iha Oekusi ema nain rua deit, tanba nee sira mos iha kompetensia jenerika, signifika Juis nain rua tenke kaer kazu krime no sivil, entaun kompara ho balansu judisial, ida nee mos kontribui ba numeru kazu pendenti iha Oekusi sae, tanba kazu koletiva nee, laos halao julgamentu loron-loron maibe fulan ida maka foin halo julgamentu dala ida duranten semana ida,” dehan nia.

Nia dehan tan katak, povu Oekusi sempre koopera ho tribunal bain hira sira hetan notifikasaun husi tribunal maibe problema neebe maka tribunal hasoru maka nee, komunidade sira iha Oekusi, barak maka hela iha area Fronteira, tanba nee atu halo julgamentu ba kazu kontrabandu, dala ruma sira mai iha Tribunal maka susar uitoan tanba distansia dook no sira susar atu asesu ba transporte publiku, dala ruma osan atu selu kareta mos la iha, tanba nee dala ruma sira tenke faan lai sira nia animal ruma ou sira nia sasan maka foin hetan osan hodi mai tuir julgamentu, tanba nee atu rezolve kestaun nee, tanba durante nee mos rekursu umanu mos la iha tanba juis nain rua deit nomos julgamentu mobile mos durante nee laiha, tanba Juis mos laiha, atu julgamentu kazu kontrabandu sira nee, presiza Juis nain 3 maibe iha Oekusi juis nain rua deit.

“Atu rezolve preokupasaun sira nee, tanba nee preokupasaun komunidade sira nian hotu, hau rasik haruka ona karta ba iha Konselhu Superior Maior iha Dili, tanba agora dadauk nee mos ita kandidatu judisiariu nain 13 neebe maka oras nee dadaun tuir hela formasaun iha Portugal, espera iha fin fulan Junhu ida nee, sira bele fila mai ona iha TL, ita nia espetativa sira bele hahu ona ho estajiadu Judisiariu profesional, entaun pelumenus koloka tan juis nain rua mai tan iha Oekusi, nunee reativa tribunal mobile nee hodi hakbesik Justisa ba povu sira iha area remotas Oekusi,” afirma nia.

(jos)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *