Regio: Avaliasaun Institusional Importante ba RAEOA

Prezidente Autoridade Rejiaun Administrativa Espesial Oekusi-Ambeno (PA-RAEOA) foun, Regio da Cruz Salu. (Foto: STL/Joseph Koa)

AMBENO, STLTIMORLESTE.com – Prezidente Autoridade Rejiaun Administrativa Espesial Oecusse-Ambeno (PA-RAEOA) Regio da Cruz Salu hateten, semana kotuk prezensa Primeiru Ministru (PM) Kay Rala Xanana Gusmão ho estrutura ministerial nasional mai halo avaliasaun institusional iha RAEOA, ida nee importante, tanba kuaze tinan 10 ona ukun husi Autoridade Sesante sira, halo deit dezempenhu serbisu ba funsionariu sira maibe avaliasaun instituisaun foin maka kurije, atu lori nasaun nee ba oin hodi garantia povu moris diak.

“Hau hanoin, ida nee importante ba ita Oecusse, rai enclave, antes ita koalia kona ba RAEOA, ita tenke hatene katak Oecusse hatuur ona hanesan rai enclave Timor Leste (TL). Responsabilidade tomak ba rai enclave nian nee importante iha topu de prioridade, topu de konsiensia, sidadaun TL liu-liu administrasaun governu TL ninian,” Regio da Cruz Salu ba STL iha salaun enkontru gabinete Prezidente Autoridade RAEOA, Oebau, Suku Costa, Postu Administrativu Pante Makassar, Oecusse, Tersa (27/01/2026).

Nia dehan, semana kotuk vizita husi Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão akompanha husi Ministru Administrasaun Estatal (MAE), Tomas do Rosario Cabral, Ministra Finansa (MF), Santina Jose Rodriques F. Viegas Cardoso ho Ministru Planeamentu Infestimentu Estratejiku (MPIE), Gastao de Sousa ho serbisu internasiomentu Sentral mai RAEOA, tanba nee RAEOA laos governu ida iha nasaun ketak iha governu TL ninian, maibe RAEOA iha lei numeru 3, hatuur RAEOA hanesan sub-Sentral governu ninian, nia laos munisipiu, nia sub-sentral iha governu TL nian.

“Ita nia lideransa nasional, Xefe Governu iha IX Governu ho lideransa nasional mai vizita Oecusse tanba iha prespetiva 3, premeiru lei numeru 3, altera ba dala 3 liu husi lei numeru 18 iha artigu 4, hatete momos iha neeba katak, entidade tuteladu no superintendente ba orgaun administrasaun Rejiaun Administrativa Espesial Oecusse-Ambeno (RAEOA) maka Primeiru Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão,” dehan PA-RAEOA.

Objetivu husi vizita Xefe Governu ho ministru 3 mai Oecusse, atu halo avaliasaun institusional ba RAEOA, laos avaliasaun dezempenhu Funsionariu Publiku iha RAEOA no laos mai atu hateten hodi fo tan kontratu nee lae, maibe mai halo avaliasaun serbisu institusional iha RAEOA nian, tanba kuaze tinan 10 nia laran, administrativamente governu autoridade halo dezempenhu ba funsionariu sira maibe ba avaliasaun institusional, nunka halo. Prezidente autoridade sesante sira iha RAEOA, desde primeiru PA-RAEOA too ohin loron, nunka halo avaliasaun institusional ba RAEOA, atu haree bainhira atu hahu estabelese RAEOA no ZEESM-TL too ona tinan 10, kompara hanesan roo ida karik, nia too ona iha neebe ona.

“Avaliasaun Institusional nee, foin hahu, ita bolu dehan entrada ida, faze ida para hahu no komesa halo preparativus kona ba lori dezenvolvimentu nee mais konsentradu, mais desentralizadu ba iha areas neebe ke too nivel instituisaun governu mais husi area rurais. Ita hatene katak estrutura governu, administrasaun governu nian too nivel postu administrativu, tanba iha lei RAEOA, katak aban bain rua iha munisipiu id aka rua, depende tanba ita mos iha prosesu atu bele realiza Zona Ekonomia espesial, kombinasaun nesesidade atu kompleta, politika instituisaun administrasaun estadu nian iha TL maka opta munisipiu, tenke ser kompleta. Durante nee ita nia estrutura administrasaun governu nee, iha sentral, ita sedauk estabelese, formalmennte, politikamente munisipiu nee,” dehan PA-RAEOA.

Nia haktuir tan katak, iha preparasaun ba munisipu iha tinan 10 ba kotuk nee, too neebe, RAEOA nee importante atu estabelese estrutura too iha nivel kraik.

“Ita bele dehan katak, RAEOA bele hatoo modelu administrasaun, iha kontekstu modelu Desentralizasaun administrasaun, atu nunee povu bele organizadu no partisipa ativu ho nia poder lokal, atu nunee nia bele jere sub-zona potensial ekonomia tanba ita nia zona ekonomia nee konstituida husi sub-sub potensia zona ekonomia espesial, fatin hotu-hotu potensial, rai enclave, haleu husi potensia boot, kada segmentu area territorial rai enclave ida nee, konsideradu potensial teb-tebes, tanba nee ita presiza lori lalais organizainstituisaun, laos serbisu baibain neebe durante nee lao hela, mais institusionalmente ho nia deskonsentradu ho kompetensia politika legislative lokal sira, atu sira halo planu, halo rasik sira nia dezenvolvimentu, tenke ser lao, ” dehan nia.

Nia akresenta, durante nee dezenvolvimentu nee lao deit iha sentral RAEOA deit, maibe iha area rurais neebe lalao, tanba nee nafatin buka nafatin modelu, halo faze laboratoriu nee tenke kompleta, hodi aprende atu hamosu modelu ida neebe ideal ba rai Eklave nian, intermus governasaun lokal ninian.

“Ita presiza ampla do partisipasaun, husi segmentu komunidade tomak iha Oecusse para bele akompanha, nunee bele apar ho politika governu. Dala barak ita haree deit kona ba parte negativu, ita nunka fleksibiliza ita nia aan, atu bele haree buat neebe bele simplifika ita atu too lalais ideal no modelu neebe ke fasil, Kaman, maibe ema hotu-hotu sente ownership ba prosesu ida atu halo rai enclave nee, transforma nuudar rejiaun Administrativa espesial ida neebe ke efetivu no zona ekonomia espesial ida neebe ke atraidu ba iha potensias, halo Oecusse sai fatin ida ba merkadu, ema bele uza rai enclave, ba Geon the market Timor Leste no serteza ba ita atu moris diak, hodi garante ita nia bem estar moris nee diak,” afirma nia.

Tanba nee PM Xanana sempre husu Oecusse oan atu hamutuk nekaf mese ansaof mese katak fuan ida laran ida, lori Oecusse ba oin, lori lalais dezenvolvimentu tuun lalais besik liu povu iha area rurais, burokrasia labele budu deit iha nivel altu hanesan Gabinete Prezidente Autoridade, ho Diresaun rejional sira, maibe parte hotu-hotu tenke tun iha area remotas hodi tulun povu, parte saude tenke vizita bebeik povu iha area rurais neeba, atu haree saude preventivas, haree labarik sira no familia uma laran iha nivel kraik neeba, ida nee maka slogan nekaf mese ansaof mese nia obrigasaun, laos nekaf mese ba buat seluk.

“Ita agora kaer governu autoridade fulan 5 ona, iha serbisu administrasaun nian nee iha RAEOA, ita hakarak haree nee, asaun mais real iha nivel kraik. Kestaun laos osan, kestaun maka bele organiza no bele iha konsensia, atu bele sai nain duni ba nesesidade dezenvolvimentu kapasidade institusional iha nivel kraik. Kona ba nekaf mese atu labele kritika ba malu, nee labele akontese, tenke kritika malu, laos nekaf mese ona, buat la diak mos nonok deit, tenke kritika ba malu, tanba nee desde halao knaar iha governu, sempre konvida matenek nain sira iha Oecusse, hodi serbisu multi disiplinariu tekniku. Hau too minutu ida nee, kada loron Sabadu ho Domingu sempre simu katuas veteranus sira, sempre komunika ba malu, oinsa maka ita bele koalia ba malu, tanba ita deklara ona ho kustume makisot ou vizita ba malu, halao ona maibe ema balu kritika dehan vizita ba malu atu lori nia ba ninia partidu ou lae, pensamentu nee labele hanesan nee,” dehan nia.

Nia dehan, dadaun nee leba hela responsabilidade ba Rai enclave no ba povu rai doben TL iha Oecusse, ema hotu-hotu iha Oecusse labele dehan estrutura RAEOA hamutuk 14 maka mesak matenek no bele halo buat hotu-hotu, balun deskonfia deit hodi halo polemika sosial, ida nee labele akontese maibe nee demokrasia, maibe moris nee hanesan familia boot, maun alin, tanba nee presiza koalia ba malu.

(jos)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *