Regio: “Burokrasia la Akontese iha Hau Nia Governasaun”

Prezidente Autoridade Rejiaun Administrativa Espesial Oekusi-Ambeno (PA-RAEOA) foun, Regio da Cruz Salu. (Foto: STL/Joseph Koa)

AMBENO, STLTIMORLESTE.com – Prezidente Autoridade Rejiaun Administrativa Espesial Oecusse-Ambeno (PA-RAEOA), Regio da Cruz Salu dehan, iha ninia tempu fulan 2 atu tama ba fulan 3 ona, la budu sasan, burokrasia la akontese iha ninia governasaun.

“Iha Hau nia tempu fulan 2 atu tama ba fulan 3 ona, hau la budu sasan ho burokrasia makaas, defaktu bain hira hau tama assume knaar PA-RAEOA, hau asina repedidu pagamentus barak neebe budu iha tempu anterior. Hau tenke kontinua asina re-pedidu pagamentu kompanhia barak neebe ke uluk sira hatama sira nia pedidu pagamentu ba retensaun, pagamentu 10%, 60%, no 100%, hau tenke haree antes halo prosesu atu selu, tanba momentu kuandu entrega projetu nee diak hela, maibe depois anin huu estraga tiha ou mota estraga tiha, tenke verifikasaun, neebe burokrasia la akontese iha hau nia governasaun. Bainhira hau tama assume knaar PA-RAEOA, hau asina re-pedidu proposta 1000 ital,” dehan PA-RAEOA, Regio da Cruz Salu ba STL iha Salaun Institutu de Apoiu Dezenvolvimentu Emprezarial (IADE) Santa Rosa Sidade Oecusse, Tersa (25/11/2025).

Nia haktuir tan katak, proposta balun husi fulan Fevereiru, aprova husi sekretariu rejional iha fulan Abril 2025, hatutan ba PA-RAEOA Sesante iha Fulan Junhu, depois iha fulan Agustu, iha mudansa lideransa, labele kontinua.

“Pior liu, iha pedidu ida ho montante osan US$ 50 iha fulan Fevereiru, foin hetan aprovasaun iha fulan Abril 2025, hatutan ba PA Sesante iha fulan Junhu no too iha hau nia tempu, atu re-aprova pedidu ho US$ 50, entaun hau dehan tau iha peti cash, neebe hau la budu burokrasia,” haktuir PA-RAEOA, Regio da Cruz Salu.

Nia haktuir tan katak, sei karik iha Finansas GRP, sira sei iha prosesu verifika no buat seluk tan, ida nee akontese karik, maibe nuudar Prezidente Autoridade bain hira tama, iha orientasaun atu bele hadia fali buat sira neebe akontese estagnadu, liu-liu kona ba ema nia pagamentu, nunka atu budu, satan atu budu too fulan 2 too fulan 3, ida nee lae.

Nia afirma, iha momentu neeba bainhira simu knaar iha fulan Setembru 2025, kompremetidu tiha ona katak fulan Outobru, pagamentu nee tenke hetan paga, tanba nee pagamentu balun tenke sai, prosesu balun tama.

“Ida nee maka ami nia ezekusaun orsamentu tinan 2025 sae, ami simu governu ida nee ho tasa ezekusaun nee 31% iha fulan Setembru, too ohin loron, iha fulan rua deit, ita ultrapasa 50% liu husi saida maka ita simu, tanba nee iha tinan 2026 ita bele garantia katak, buat ida stagnadu nee, sei la akontese bebeik. Ita hotu hatene katak tasa ezekusaun orsamentu Jeral Estadu, kada trimestral tenke atinji prosentazen neebe ita tenke kumpri. Ita haree didiak, serbisu instituisaun relevante, ita mos ajuda tan husi parte serbisu monitorizasaun no avaliasaun nomos auditoria internal, atu haree katak, akountabilidade nee lao ka lae, akompanha progresu, akontabilidade bele lao maibe keta ita kontra lei, ida nee maka labele,” dehan nia.

DRI Rekonhese Preokupasaun Emprezariu

Iha sikun seluk, Diretor Rejional Infraestrutura, Remigio Nuno Sila dehan, durante nee sira rekunhese preokupasaun husi parte empezariu sira nomos husi parte Diresaun.

“Loos duni, durante nee akontese duni, laos husi parte emprezariu deit maibe mos husi parte diresaun. Husi parte diresaun, ita haree ba tarefa prosentazen ba dezenvolvimentu nee, hau hanoin aas, signifika alokasaun orsamentu ba iha tinan 2024, ita iha Milhoens 22, ida nee prosentazen nee boot, tanba nee husi parte Diresaun Obras Publiku, sempre komunika ho parte emprezariu sira ba pedidu pagamentu nee too ami, maibe husi parte administrativa, dala ruma dokumentus nee maka ita la kontrola. Durante nee ita sofre ba sirkulasaun dokumentus, tanba empreza hatoo ninia proposta mai, depois ita kanaliza ba iha Autoridade hodi hatun despaixo ba diresaun neebe kompetente sira iha parte finansas atu halo pagamentu tuir tuir lei,” dehan nia.

Nia akresenta, dala ruma prosesu nee maka kleur loos, dala ruma empreza sira maka ejizi fila fali, ninia prosesu nee, husi emprezariu kanaliza mai iha DRI, depois husi diresaun halo verifikasaun ba dokumentus liu husi check list, empreza tenke lori ninia dokumentus kompletu, sei projetu nee ho osan US$ 100.000 ba leten, proposta nee tenke ba too iha Ajensia Dezenvolvimentu Nasional (ADN), hodi halo re-verifikasaun maka foin halo pagamentu, maibe kuandu projetu nee ho montante osan US$ 100.000 mai kraik, ida nee DRI maka halo verifika deit, enkaminha ba iha Autoridade RAEOA hodi hatun despaixo ba iha diresaun neebe kompetente hodi ezekuta tuir lei, maibe na realidade iha proposta balun neebe ate ohin loron sedauk halo pagamentu tanba sirkulasaun dokumentus husi liman ba liman, la hatene tuir, too ikus empreza balun ninia dokumentus balun lakon, ida nee maka dala ruma emprezariu sira sempre kestiona mai iha Diresaun, maibe parte diresaun informa katak proposta hirak nee enkaminha ba iha autoridade hodi hatun despaixo hodi halo pagamentu.

“Proposta kuandu lakon iha ami parte DRI, ida nee ami rekonhese maibe proposta balun neebe ami enkaminha ona ba iha parte kompetente, entaun maluk emprezariu sira tenke ba husu iha neeba, laos mai husi fali ami. Loos duni ita nia emprezariu sira sofre tanba primeiru pagamentu tarde, tanba nee husi parte obras publiku sempre ejizi ba emprezariu atu finaliza lalais projeitu nee, tuir tempu neebe iha, maibe na realidade, too iha pagamentu maka dala ruma tarde. Ita nia emprezariu sempre halerik mai iha Diresaun, tanba nee diresaun nafatin luta ba maluk emprezariu sira atu nunee hetan sira nia direitu pagamentu nee aselera, tanba nee iha enkontru hau sempre husu atu hadia sistema dokumentus nee, atu simplifika prosesu administrasaun,” dehan nia.

Nia haktuir tan katak emprezariu sira sofre tanba tenke lao tuir lei, dala ruma implementasaun projetu tarde ou kleur, dala ruma mos tenke haree ba lei, parte balun tenke haree atu labele afeita ba ida neebe maka uza kompetensia.

“Ita refleta ba prosedimentu nee, tanba prosedimentu lubuk ida maka tenke kumpri, primeiru extensaun tempu, kontratu mate tenke halo amandamen, depois extensaun tempu atu oinsa kontinua obra nee, depois extensaun para hetan pagamentu, sei nia kontratu mate maibe ninia projetu nee 100 ona, signifika atu hetan pagamentu nia tenke extensaun tempu para hetan pagamentu, tanba nee maka pagamentu tenke tarde duni maibe ho esperansa ho PA-RAEOA atual neebe sempre simplifika ona burokrasia atu nunee labele prejudika emprezariu sira, komunidade sira atu goja obra husi estadu,” afirma nia.

Diretor PDHJ Oecusse, Bartolomeo Gonçalves dehan rekomenda ba instituisaun estadu nian atu habadak burokrasia ba atendementu publiku sira, nunee serbi sidadaun sira hotu ho lais, mamar no professional.

Jornalista: Joseph Koa
Editor: Joseph Koa

Share it :

One Response

  1. Ami OEKUSI OAN PERSIZA HATUR IMPARSIALIDADE IHA DIRESAUN TOMAK LAHAREE BA KOORES TANBA BELE KARIK HADIAK MAK ITA NIA MEHI NO SISTEMA SIRA DIAK LIU BA FUTURU. BELE KA LAAE AMI BESIK HUSU ITA NIA APOIU SIRA BA OIN KONABA EDUKASAUN FORMAL NO NAUN FORMAL NIAN ! NO SELUK BA BOLSA DE ESTUDU SIRA IHA RAI LARAN NI RAI LIUR SIRA BA OIN .OINSA AUTORIDADE BELE IHA MEMO RUMA BA UNIVERSIDADE SIRA RAI SWLUK ATU JADIAK ITA NI A RH BA OEKUSI

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *