DILI, STLTIMORLESTE.com – Rede Feto Timor Leste (RFTL) husu lideransa Universidade Nasional Timor Lorosae (UNTL) atu estabelese task force independente involve husi peritus no organizasaun feto sira atu halo investigasaun ba kazu asediu seksual neebe deskonfia akontese iha kampus no fo sansaun todan ba autor.
Tuir komunikadu neebe STL asesu husi media Rede Feto, Tersa (07/10/2025), hatete, RFTL apela ba lideransa UNTL, atu estabelese kedas Task Force independente neebe involve peritu direitus umanus feto, psikologu, no reprezentante organizasaun feto sira atu investiga kazu nee ho transparente, justu, no husi vítima nia perspetiva. Asegura protesaun masimu ba vítima no sasin sira husi forma intimidasaun ka vingansa hotu-hotu.
RFTL nuudar organizasaun sumbrina neebe hamahan membru organizasaun 46 no nudar mekanismu advokasia neebe defende no proteje feto hotu iha dominio edukasaun, iha vida social, politika, ekonomika, kultural no iha nivel familia rasik neebe iha atensaun tebes ba situasaun neebe akontese iha UNTL.
Hare ba Konstitusaun RDTL artigo 59 katak, feto ho mane iha direito hanesan ba hetan edukasaun iha nivel hotu-hotu. Tanba nee feto nian asesu iha nivel universidade nudar direito fundamental no parte integrante ba desenvolvimentu ba RDTL. Nunee mak feto tenke iha seguransa iha universidade rasik atu bele halao sistema aprendizajen ho seguru, dignu no merese respeitu.
Ho sentimentu triste, preokupasaun, no hirus, RFTL hatoo deklarasaun pozisaun neebe forte hodi hatan ba notísia neebe sirkula kona-ba alegasaun asediu no violensia seksual hasoru estudante feto balun iha UNTL.
Rede Feto realsa, kampus sira tenke sai zona seguru ida ba komunidade akademika tomak, liu-liu ba feto sira neebe estuda. Kualker forma violensia, partikularmente asediu no violensia seksual, nuudar violasaun grave ba direitus umanus no krime neebe labele perdua. Instituisaun edukasional sira, mak haforsa moral no intelektual nasaun nian, tenke iha lina oin hodi prevene no rezolve ho firme hahalok sira hanesan nee.
Se Edukadores no Universidade ida neebe hetan subsidiu husi Estado/Governo mak viola fali leis sira neebe iha impaktu ba relatoriu estadu ba CEDAW no pior liu tan mak edukadores halo violasaun ba edukandos rasik. Bazeia ba informasaun neebe rede feto asesu, iha ona insidente oioin neebe envolve indivídu sira neebe alegadamente komete asediu verbal, koersaun fíziku, no ameasa hasoru estudante feto sira. Vítima sira relata, sira sente tauk, intimidadu, no laiha kanal seguru atu relata. Situasaun ida nee reflete ambiente permisivu ida ba violensia bazeia ba jeneru no fallansu ida husi sistema protesaun sira iha kampus nian. Ida nee lamentavel tebes.
Intimidasaun sira hanesan ba feto para atu liu husi exames ba nia monografia ka tese tenke liu husi nia isin neebe ema viola triste liu entre fiar no la fiar, entre realidade ka mentira ka bosok, nem ema ida hakarak lori nia naran atu sai sasin ka koalia nia mak sai vitima. Situasaun hanesan nee seriu tebes.
Asegura protesaun masimu ba vítima no sasin sira husi forma intimidasaun ka vingansa hotu-hotu. Halao prosesu legal internu no koopera ho polísia (PNTL) ba prosesu penal tuir Lei No. 7/2010 kona-ba Lei Kontra Violensia Domestika no Timor-Leste nia kompromisu internasional sira ezistenti.
Implementa sansaun rigorozu no todan ba autor sira neebe hetan kulpadu, inklui ezonerasaun ka deminasaun ba dosente ka funsionariu sira, no suspensaun ka espulsaun ba estudante sira neebe komete aktus sira nee.
Iha biban nee apela ba reitor no estrutura herarkika hodi husu ba Komisaun Funsaun Publika ba hola medidas tuir lei no justisa, Adota kedas no habelar Regulamentu ka Protokolu ida neebe klaru no fasil atu asesu ba jere violensia Seksual iha Kampus.
Ho baze ba lei sira neebe vigora iha RDTL nee, hanesan Lei Kontra Violensia hasoru feto iha fatin domestiko no publico mak kondena tebes aktos sira neebe komete rasik husi dosente balun hein katak Magnifiko Reitor no nia estrutura herarkika bele hola medidas justas tuir estatuto UNTL nian Ba Civitas Akademika Ensinu Superior sira hotu iha TL Tomak Serbisu hamutuk hodi kria kultura kampus ida neebe seguru neebe respeita igualdade jeneru no la tolera violensia iha forma saida deit. Suporta vítima sira no hadook-an husi fo-sala ba vítima.
Ba Governu no PNTL tau atensaun seriu ba kazu nee no garante katak prosesu legal lao laho interferensia no firme. Husu Komissão Funsaun Pùblika hola medidas rigor no tuir prosesu investigasaun, Husu mos ba Ministeriu Ensinu Superior no Siensia atu ho seriu hodi avalia prestasaun servisu dosenti sira iha UNTL.
“Ami, Rede Feto, prontu atu fo apoiu legal, no psikososial, ba vítima sira liuhusi ami nia knar fo asistensia vitima nian. Ami mos prontu atu halo parte iha Task Force Independente atu asegura prosesu nee halao ho integridade, Edukasaun ema hotu nia direitu, no direitu atu aprende laho tauk mak direitu neebe fundamental liu. Keta husik mehi no futuru feto joven timoroan sira nian hetan destruisaun tanba violensia neebe laiha kontrolu. Ita hein asaun konkreta no imediata husi lideransa UNTL,” haktuir husi Komunikadu.
Rede feto kondena fortemente pratikas de violasaun no assedio seksual hasoru estudantes feto tamba relasaun subordinasaun. Atu iha notas ezame diak ka bele konklui estudos bainhira aseita ho silensio violasaun hirak nee iha fatin sira nee hodi forma jerasaun foun sira sai ajenti ba dezemvolvementu pais ida nian.
Ikus liu, Rede Feto apoiu tomak ba feto maluk sira ho igualdade, solidariedade no respeito nudar feto forte ho unidade iha ita nian diversidade. Feto tenki brani koalia sai, hodi hamate aktus inmoral oioin hasoru feto.
Jornalista: Emerenciana Pinto
Editor: Domingas Gomes







