Saude Fator Kritiku Permite Funsionariu Servisu ho Diak

DILI, STLTIMORLESTE.com – Ema saudavel mak fator kritiku permite funsionariu feto no mane hodi bele halao servisu neebe diak iha instituisaun neebe sira knaar aan ba.

Xefe Kaza Sivil Prezidensia Republika, Jesuina Maria Ferreira Gomes katak, saude feto nian inklui saude reprodutiva no mental. Bainhira feto ida asesu ba servisu saude ho kualidade husi planeamentu familiar, kuidadu prenatal, akompanamentu posnatal, ate ba apoiu saude mental nia iha kondisaun atu partisipa ho konfiansa, vigor no estabilidade iha vida publika no servisu publiku.

Se saude reprodutiva la asegura, todan moras nian, interupsaun ka estrese aumenta no ida nee fo impaktu ba prezensa, dezempenu no motivasaun.

Saude mental igualdade jeneru mos ezije katak, feto no mane sira labele hetan impedimentu atu partisipa ka hetan progresu husi obstakulu invizivel sira hanesan stigma, violensia ka falta apoiu emosional.

“Oinsa ligasaun igualdade jeneru ho saude, tanba saude ba feto no mane, no igualdade jeneru maka fator kritiku hodi permite funsionariu idaidak atu halao sira nia serbisu ho diak liu. Ita hatene katak iha Timor Leste feto lubuk ida maka sofre tiha ona violensia husi parseiru intimu, neebe fo impaktu klaru ba sirania saude mental, autoestima neebe afeta sirania produtividade. Igualdade jeneru iha servisu fatin, dezempenu institusional neebe diak liu, Bainhira ema hotuhotu, tantu feto ka mane, sente valorizadu, respeitadu, ho oportunidade hanesan atu partisipa no deside entaun buat hotu lao diak liu kriatividade, inisiativa, responsabilidade no rezultadu sira,” katak nia liu husi nia diskursu iha Palasiu Prezidensial Nicolau Lobato, Bairo Pite, Kinta (05/11/2025).

Nia hatete, iha Prezidensia ida nee objetivu simples, atu inkorpora igualdade jeneru iha moris lorloron iha reuniaun sira. Iha Itaia interasaun ho kolega sira iha foti desizaun, iha atribuisaun tarefa sira no iha oportunidade sira ba kresimentu.

Atu promove no apoia saude ema hotu nian atu garante katak funsionariu feto no mane idaidak iha meius atu taumatan ba sirania saude fizika no mental katak, feto sirania saude reprodutiva la sai obstakulu ba partisipasaun tomak katak ambiente servisu seguru, saudavel no inkluzivu.

Haree produtividade laos deit hanesan kuantidade tarefa sira neebe kompleta ona ka “oras sira neebe serbisu ona, maibe hanesan kualidade prezensa nian, kontribuisaun, inovasaun, no moris diak koletivu.

“Iha Prezidensia Republika, serbi povu Timor Leste signifika mos servi ho ekuidade, saude no forsa no idanee hahu husi ita. Hodi investe iha igualdade jeneru no saude, ita investe iha produtividade husi instituisaun, nasaun no ema idaidak neebe prezente ihanee. Hau konta ho ita boot sira nia enerjia, kompromisu, lealdade no partisipasaun. Hamutuk, ita sei transforma prinsipiu idanee ba Pratika no halo Prezidensia sai ezemplu moris ida konaba ekuidade, saude no efisiensia,” dehan nia.

Iha biban nee nia mos hatoo agradese ba fasilitador sira nebee fo ona tempu ho matenek hodi mai fasilita sesaun loron ida hamutuk ho funsionariu no pessoal Presidensia.

Jornalista: Emerenciana Pinto
Editora: Domingas Gomes

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *