DILI, STLTIMORLESTE.com – Governu liu husi Sekretariu Estadu Asuntu Toponomia Urbana (SEATOU) halao dialogu ho Komunidade sira iha Suku Vila Verde, hodi koalia kona-ba alargamentu ba estrada iha suku laran.
“Dader nee ita bele hamutuk iha fatin ida nee atu fahe informasaun ba malu kona-ba dezenvolvimentu iha sidade Dili, liu-liu ba alargamentu ba estrda iha ita nia Suku Vila Verde neebe mak sei akontese iha fulan hirak nia laran tuir mai,” hatete SEATOU, Germano ba jornalista sira, wanhira halao dialogu ho komunidade sira iha Sede Suku Vila Verde, Tersa (21/01/2025).
Nia dehan, Governu liu husi SEATOU hamutuk Admistrativu Munisipiu Dili (AMD) no Diresaun Jeral Terras no Propriedades, nomos Ministeriu Obras Publiku (MOP) fahe informasuan lubuk ida ba komunidade atu kontribui hodi hamutuk hadia sidade Dili sai furak.
“Hau mai iha nee para atu koalia ho ita boot sira sobre dezenvolvimentu neebe sei akontese iha ita nia bairu ida nee, iha pontu ida mak husi edukasaun nia sei mosu iha pertigaan, no pontu ida mak sei iha Suku Vila Verde nia ba mosu iha Ponte Maloa nian, no mota Maloa sei mosu ponte ida iha mota Ailok Laran,” nia esplika.
Nia tenik, MOP mai ho medidas ba estrada sira hanesn estrada urba, estrada rural nian, tanba nee estrada minimu liu mak 10 mestru. Ita hotu-hotu tenke hakaas aan, koopera ho governu, atu nunee dezenvolvimentu bele lao, kuandu ita loke estrada nee luan, wanhira engarrafamentu akontese iha Dili laran, karreta ho motor ita bele fahe hodi halai tuir dalan neebe laiha engarrafamentu nee,” nia hatutan.
Governante nee afirma, nuudar Timoroan, Vila Verde oan tenke kontribui ba dezenvolvimentu, tanba nee komunidade sira neebe nia uma kona ona, tanke ba informa hela ba MOP atu mai sukat hodi selu fila-fali ba osan neebe lakon ona ba halo hela fatin.
Iha fatin hanesan, Komunidade Suku Vila Verde, Jose Fernando da Costa hateten, nia uma besik estrada, maibe husu ba MOP no SEATAU atu foti 3 metru nee, oinsa mak konta husi estrada mai uma, sei sira foti ida nee selu oin.
“Hau nia uma besik estrada, maibe atu sukat 3 metru nee oinsa, tanba ami preokupa ho selu nee, ami haree iha suku seluk sira mai sukat deit maibe seidauk selu too agora, maibe kona-ba kontribui ba dezenvolve ami prontu, maibe tenke selu ka fo indemnizasaun ba ami, ami halo uma nee uza osan hotu,” nia afirma.
(jen)