SEI ho Parseira Lansa Formasaun Implementasaun Padraun IJ ba IP

Foto: STL/Domingas Gomes

DILI, STLTIMORLESTE.com – Sekretaria Estadu Inkluzaun (SEI) hamutuk ho Uniaun Europeia, Programa Nasoins Unidas ba Dezenvolvimentu (PNUD) iha TL nomos ho instituisaun implementador 3 realiza lansamentu offisial no formasaun ba implementasaun padraun Igualdade Jeneru (IJ) ba Instituisaun Publiku (IP) sira iha Timor Leste.

Tuir Sekretaria Estadu Inkluzaun (SEI), Elvina Souza Carvalho dehan, implementasaun gender seal nee iha TL, nudar sertifikasaun ida ba iha instituisaun publiku sira, ba sira nia implementasaun politika promosaun igualdade jeneru. Neebe gender seal nee implementa ona iha nasaun barak hanesan iha Afrika, Eropa nomos ASEAN nian.

Nia afirma, TL komesa husi tinan kotuk hahu diskusaun no agora lansa gender seal nee. Iha instituisaun 3 neebe sai hanesan implementador mak Komisaun Funsaun Publika (KFP), Ministeriu Finansa (MF) nomos Tribunal Rekursu (TR). Programa nee apoiu husi Uniaun Europia no implementa husi Programa Nasoins Unidas ba Dezenvolvimentu (PNUD) iha TL.

“Ho ida nee ita iha hanoin no ita fiar katak implementasaun programa nee bele haklean liutan kona ba promosaun igualdade jeneru i inkluzaun iha instituisaun relevante, hanesan instituisaun neebe edukador povu. Ohin TL hahu fali ho faze datoluk, tau igualdade jeneru iha ita nia sentru ho ba esforsu hotu hodi asegura katak ita nia planeamentu orsamentasaun ho tatika instituisional sira reflete prinsipiu sira neebe konsagra iha konvensaun kona ba eliminasaun forma hotu diskriminasaun hasoru feto no ninia kompromisiu internasional relevante sira neebe ho objetivu atu promove igualdade jeneru,” dehan nia ba jornalista sira, hafoin lansa no asina formasaun ba implementasaun padraun igualdade jeneru ba instituisaun publiku sira iha Timor Leste iha Hotel Timor, Kinta (26/02/2026).

Nia hatete, lansamentu official no formasaun ba implementasaun padraun igualdade jeneru ba instituisaun publiku sira iha TL, igualdade generu ba Gender SEAL, ba instituisaun publiku sira laos deit marka ida ba TL maibe mos simblu forte ida ba komprimisu atu hatama perspetivu generu nian iha nivel governasaun hotu-hotu, liu husi konsulta, avaliasaun no kapasitasaun instituisaun 3 hanesan TR, MF no KFP ba oin hodi lidera no fo ezemplu hanesan agora dadaun sira halao esforsu tomak iha sira nia ministeriu atu promove igualdade jeneru iha instituisaun sira.

SEI nee katak, sira nia dedikasaun hatudu katak igualdade jeneru laos deit ideal ka abstratu.

“Sira nia dedikasaun hatudu katak igualdade jeneru laos deit ideal ka abstratu ida maibe padraun pratiku no bele sukat neebe tenke orienta ita nia politika sira, no ita nia orsamentu sira iha servisu lor-loron nian,” dehan nia.

Nia hatutan, inisiativa ida nee laos deit kona ba komprimisiu institusional sira, maibe ida nee kona ba transforma instituisaun sira hodi garante justisa, inklusividade no responsabilizasaun hodi integra politika fiscal jestaun organizasional no prestasaun servisu no hodi haree fundasaun ba sosiedade ida neebe fahe oportunidade no direitu hanesan ba ema hotu.

Iha loron 2 mai nee sei involve iha dialogu, treinamentu no reflesaun. Sei aprende husi pratika internasional sira neebe diak liu ka reprezentante sira, hametin ita nia kapasidade tekniku sira no estabelese komisaun igualdade jeneru neebe sei lori servisu ba oin. Igualdade laos iha deit prinsipiu ida neebe hakerek iha politika sira maibe sai hanesan realidade neebe mak iha nasaun nee nian.

Iha fatin hanesan Reprejenta Prezidente Tribunal Rekursu, Egidio Soares hatete, komitmentu no komprimisu ba programa ida nee tenke esforsu no tenke lao ba oin. Hanesan estadu tribunal mos iha laran hanesan implementador hodi bele lori programa nee sai susesu liu.

Nunee mos Komisaria Fungssaun Publiku, Anita de Jesus Soares hatete, KFP iha komitmentu boot atu hare no asesu politiku Jeneru Seal nian neebe presiza atu haree, neebe mak durante nee funsaun publika halao hela atividade balun leligadu ho politika generu SEAL neebe iha. Haree liu ba fungsionariu publika sira, atu bele fo kapasitasaun liuliu ba iha balansu generu nian, nunee mos haree ba iha kargu no formasaun sira neebe halao. KFP hanoin durante nee komisaun servisu hamutuk hela ho SEI hodi implementa programa sira nee ho diak.

(dom)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *