DILI, STLTIMORLESTE.com – Iha tinan 2025, Sekretariu Estadu ba Igualdade (SEI) rejistu kazu Violensia Bazeia ba Jeneru hamutuk 1.182 no kazu abuzu seksual hamutuk 249.
Lia hirak nee hatoo husi Diretor Jeral SEI, Armando da Costa ba jornalista sira iha salaun SEI, Tersa (10/03/2026).
Nia hatete, Sekretariu Estadu ba Igualdade iha tinan 2025 rejistu kazu violensia bazeia ba jeneru nomos violensia abuzu seksual lubuk ida.
“Ita iha 2025 ikus liu ita iha kazu 1.182 nee kazu violensia domestika nunee mos ita iha kazu 249 ba kazu abuzu seksual neebe akontese too iha fim do ano 2025, ba kazu tinan 2026 agora iha inisiu do ano iha hela prosesu halibur dadus ba kazu sira neebe akontese husi ita nia parseiru implementador sira,” dehan Diretora Jeral SEI.
Husu kazu neebe SEI rejistu hira mak halo ona julgamentu no hira mak seidauk? hatan ba kestaun nee Diretor Jeral hatete, kazu sira nee SEI foti hotu husi pontu fokais sira nomos mai husi Polisia VPU. “Kona-ba numeru ezatu neebe refere too tribunal ami presiza haree fali,” dehan katak nia.
DJ hatete, lei violensia domestika eziste atu rezolve duni kazu violensia domestika, katak kazu violensia domestika neebe akontese SEI ho mekanizmu neebe estabelese Lei VD hodi responde ba kazu sira nee, los duni katak kazu sira nee nafatin akontese ho numeru boot kada tinan liu husi rihun ida, ida nee sai papel husi rede membru sira rede referral ho organizasaun hotu neebe servisu ba VBJ atu esforsu hodi bele kontribui ba ninia redusaun.
“Iha parte seluk mos ita haree katak kazu violensia domestika nee akontese duni I ita nia familia sira vitima sira mos iha koinesementu atu relata sira nia kazu sira sira la nonok iha kontekstu ida nee,” katak nia.
Nia hatete, kazu neebe Sekretariu Estadu ba Igualdade rejistu mai husi munisipiu 14 iha Timor Leste laran tomak.
Nunee mos Akademista Judite Dias Ximenes hatete kazu violensia domestika nee krime publiku tanba nee se deit mak hetan bele hatoo keixa.
“Enkoraja nafatin ba vitima sira katak baku feto nee laos bikan kanuru mak tarutu maibe nee krime tanba nee labele nonok maibe hatoo keixa ba iha Polisia nunee autor bele simu nia konsikuensia,” katak nia.
Estadu Timor Leste halo ona progresu makas hodi responde ba violensia Bazeia ba Jeneru inklui ratifikasaun ba konvensaun internasional hanesan Konvensaun Halakon Formas Diskriminasaun Hotu-hotu Kontre Feto (CEDAW), Timor-Leste mos promulga Lei Kontra Violensia Domestika iha tinan 2010 no hafoin dezenvolve Planu Asaun Nasional ba Violensia Bazei aba Jeneru (VBJ) ba tinan 2012-2014 no halo revizaun ba faze daruak tinan 2017-2021 no datoluk ba periode tinan 2022-2032 hodi suporta implementasaun Lei Kontra Violensia Domestika.
Rede Referal nee haforsa liu tan hafoin estabelesimentu Sekretaria Estadu ba Promosaun Igualdade liuhusi Dekretu Lei NO. 7/2010 kona-ba Lei Kontra Violensia Domestika, artigu 15. Planu Asaun Nasional (PAN) ba VBJ faze dahulu, Daruak iha pilar koordenasaun, Monitorizasaun no Avaliasaun tau enfaze ba knaar no responsabilidade ba Rede Referal atu apoiu resposta ba VBJ.
(eme)







