DILI, STLTIMORLESTE.com — Ministeriu Asuntu Kombatente Libertasaun Nasional (MACLN – sigla português) no Konselhu Kombatente Libertasaun Nasional (CCLN – sigla português) hamutuk entidade sira mai husi instituisaun estadu, F-FDTL, organizasaun rezistensia oin-oin no veteranus sira selebra Aniversariu Nasional Veteranus ba dala-9 iha resintu CCLN.
Selebrasaun Loron Nasionál Veteranu nian ba dala-9 ho tema “Unidade iha Diversidade ho Sentidu ba Pátria”, halibur ho respeitu, gratidaun no sentidu responsabilidade istórika ne’ebé kle’an.
Prezidente Republika, Jose Ramos Horta liuhusi husi diskursu fó omenajen ba Erói no Mártir sira Pátria nian ne’ebé, durante tinan 24 Luta Libertasaun, hasoru adversidade ho korajen, disiplina no fiar ne’ebé la nakdoko ba independénsia Timor-Leste nian.
Liberdade neebe nasaun nee hetan la’ós dádiva ida husi istória, ida-ne’e manán liuhusi sakrifísiu, organizasaun, unidade no sentidu misaun estraordináriu ida.
Veteranu sira tuir Prezidente republika reprezenta kapitál umanu no morál ne’ebé laiha paralelu. Sira iha esperiénsia, dixiplina, kapasidade organizasaun no lideransa. hatudu katak diversidade husi orijen, kultura, rejiaun no sensibilidade polítika nunka sai obstákulu, maibé forsa iha diversidade sira hetan unidade, iha unidade sira hetan vitória.
Xefe Estadu dehan, ohin loron kapitál sosiál ne’e moris nafatin, inspira nafatin jerasaun foun feto no mane Timor-Leste sira. Joven labarik no foin-sa’e sira no sidadaun Timor-oan aprende husi inan-aman no avó sira-nia ezemplu. Inan aman sira tau interese públiku Nasaun nian, komunidade sira no família sira aas liu sira-nia interese individuál. Inan aman sira nia ezemplu kompromisu, dedikasaun no espíritu sakrifísiu nian mak fundasaun ba futuru nasaun nian.
Timor Leste katak PR Horta agora hasoru luta foun ida, luta ba dezenvolvimentu, karik ida nee mak difisil liu no ezijente liu hotu. “Se uluk ita luta ba liberdade polítika, maibe agora ita luta ba liberdade ekonómika, dignidade sosiál no ema hotu nia moris-diak,” dehan Xefe Estadu liuhusi diskursu, iha selebrasaun aniversariu Nasional Veteranus, Tersa (3/3/2026).
Xefe Estadu dehan, Timor Leste iha kompromisu ba integrasaun tomak iha Asosiasaun Nasaun sira Sudeste Aziátiku nian (ASEAN), hodi asume responsabilidade sai Estadu-Membru ba dala 11.
Objetivu ida ne’e ezije dixiplina institusionál, kumprimentu rigorozu ba kompromisu no reforma estruturál sira ne’ebé kle’an. Hanesan iha pasadu, unidade no organizasaun sei determinante atu alkansa objetivu estratéjiku ida nee.
Timor Leste asume ona kompromisu internasionál sira ba ASEAN, OMK, CPLP, direitus umanus, no Objetivu Dezenvolvimentu Sustentável (ODS), Nasoins Unidas nian, entre sira seluk maibé Timor Leste nia kompromisu boot liu maka ba povu Timor Leste. Povu ida ne’ebé ezije luta ida ne’ebé metin no estruturadu hasoru pobreza multidimensionál, hasoru malnutrisaun no stunting, no hasoru inseguransa ai-han.
“Ita nia povu nia hakarak sira mak sai hanesan klamar ba luta libertasaun nian, direitu ba moris-di’ak, saúde, edukasaun, eletrisidade, bee, saneamentu no seguransa sosiál. Hakarak sira-neʼe mak kontinua orienta ita ohin loron,” dehan Xefe Estadu.
Iha mundu globalizadu katak Xefe Estadu, inserteza no imprevizível, tenke hafoun fali espíritu misaun nian ne’ebé karakteriza Rezisténsia Nasionál. Presiza hametin soberania alimentár, diversifika ekonomia, promove empreendedorizmu, inovasaun no kriasaun oportunidade ba ema hotu, atu nune’e Timor Leste la’ós independente iha planu formál de’it, maibé soberanu duni iha jestaun sustentável no estratéjika ba nia rekursu rasik.
Xefe Estadu orgulhu ba hanoin ka inisiativa sira ne’ebé hatudu kapasidade transformadora husi veteranu sira, liuhusi kriasaun Banku do Nosso Futuru (BNF), banku privadu dahuluk ho kapitál eskluzivamente husi Timor-Leste. Projetu ida-ne’e simboliza tranzisaun husi luta armada ba luta ekonómika, husi resisténsia ba konstrusaun, husi sakrifísiu ba investimentu iha futuru.
Ida-ne’e hatudu katak Veteranu sira nafatin iha liña oin ba dezenvolvimentu nasionál, hodi promove poupansa sira neebé nesesária atu finansia projetu foun sira kona-ba uma, negósiu no investimentu iha área potensiál sira país nian iha agrikultura, peska, floresta, turizmu, indústria, enerjia no servisu sira, hodi aposta iha ekonomia verde no azul.
Xefe Estadu dehan, preokupasaun lejítima sira persiste mak rekoñesimentu justu ba kombatente sira hotu, sustentabilidade husi pensaun sira, valorizasaun husi sira ne’ebé tranzita ba reforma, no apoiu ba família sira no jerasaun sira tuir mai. Estadu sei komprometidu nafatin atu garante justisa, transparénsia no dignidade ba ema hotu ne’ebé serbí ona Pátria.
“Ida nee hatudu ita-boot sira-nia misaun la remata ho independénsia. Ohin ita-boot sira mak sai guardiaun ba memória istórika no ai-riin ba estabilidade nasionál. Ita boot sira mak ezemplu moris ida katak dixiplina, organizasaun no unidade bele transforma adversidade ba vitória,” dehan Horta.
Atu selebrasaun ida-ne’e bele reforsa liután koezaun nasional, diversidade kontinua sai rikusoin, sentidu Pátria hela nafatin iha diferensa hotu-hotu nia leten. Unidu, sei marxa hodi konsolida independénsia ekonómika, justisa sosiál no prosperidade sustentável Timor-Leste nian. Ho respeitu kle’an no gratidaun rohan-laek, Nasaun rekoñese no fó onra ba veteranu sira.
Nunee David Dias Ximenes Mandati hatete, sidadaun neebe ho predikatu veteranus sei iha responsablidade ida ba nasaun, Veteranus liuhusi jornada ida dook tebes, mosu mai ohin loron, tanba nee fo predikatu veteranu ba sira neebe envolve iha resistensia nasional naran veteranus luta ba libertasaun nasional.
Responsabilidade ida nee tuir Mandati, laos regalia, veteranu sira sei iha responsabilidade ida konaba oinsa dezenvolve rai ida nee, veteranu lo-loos sai arbitu ba kualker tentasaun atu desvia husi valoris funu nian, tenke kaer metin, hodi halao espiritu kombativu nee iha dezenvolvimentu nia laran no lori nasaun nee ba oin.
Entretantu selebrasaun aniversariu Nasional Veteranus prizide husi Prezidente Republika Jose Ramos Horta, ho inspesaun ba parade militar neebe lidera husi Komandante Parada Tanente Koronel Vitorino Soares hanesan inspektor ba isara bandeira, kanta hino Nasional Patria Patria, uno Menutu de selensia no tama ba diskursu, selebrasaun aniversariu nasional veteranus nee taka onra no gloria ba bandeira RDTL.
(god/mik/ger)







