DILI, STLTIMORLESTE.com – Xefe Suku Motael, Luis Antonio Kandido Gusmão Viegas dehan, sidade Dili sai bonita no furak iha ema barak nia matan, presiza komunidade sira nia konsiensia hodi soe lixu iha fatin lixu neebe mak governu prepara ona iha idak-idak nia fatin.
Lia fuan nee hatoo husi Xefe Suku Motael, Luis António Kandido Gusmão Viegas ba jornalista STL liu husi telefone, Kuarta (30/05/2025).
Luis Antonio husu ba komunidade sira hotu iha teritoriu Timor laran tomak, liu-liu ha komunidade sira iha kapital Dili, atu suku no kapital Dili sai bonita presiza hamutuk soe lixu iha lixu fatin neebe mak prepara ona.
“Keta haluha kumpri nafatin regra ka sirkular neebe mak parte ministeriu sira fo sai orariu neebe mak soe lixu nee tuir nia oras nunee ita nia sidade ka nasaun ne sai bonita liu tan no furak,” dehan nia.
Nia dehan, iha komunidade ida rua mak soe lixu la tuir regra neebe mak mantein maibe sira soe iha kualker oras neebe mak iha, maibe sirkular neebe mak sira hasai ona katak ita soe lixu nee hahu husi tuku neen tuku hitu kalan too madrugada deit.
“Iha Suku Motael komunidade sira soe lixu tuir nia fatin ona, maibe iha komunidade ida rua mak sei laiha konsiensia hodi soe lixu la tuir nia fatin no ba sirkular sira neebe mak fo sai ona, sira kontinua soe arbiru deit,” tenik nia.
Aleinde nee mos iha komunidade ida rua neebe mak sei malandru hela sempre soe lixu la tuir nia fatin, tanba kestaun balun haruka sira nia oan kiik aon mak ba soe, entaun sira la too tanba fatin lixeiru nee aas liu nunee labele soe, sira soe deit iha liur.
Nia tenik, fatin lixeiru kompletu balun tau kusus deit ba ita nia negosiante ambulante sira hanesan sira faan nuu, nia kulit sira labele tau iha lixu fatin ida masa nee tanba todan maibe sira tau iha lixu fatin lixu kalen nee.
“Nuu nia kulit nee todan entaun negosiante ambulante sira labele soe iha lixu fatin masa nee, tanba bele estraga lixu fatin entaun sira soe iha lixu fatin kalen nee, ba negosiante ambulante sira mos lixu fatin ketak,” katak nian.
Iha fatin hanesan, Estudante João Sampaio dehan, lixu fatin governu prepara iha idak-idak nia fatin maibe aat liu tan foer neebe mak iha sira soe iha tasi ibun, ida nee bele hamate biodiversidade sira iha tasi laran wainhira tempu udan.
“Hau la komprende komunidade sira nee, menus konsiensia ka nusa, governu prepara ona fatin lixu maibe foer sira ho tipu oin-oin sira soe iha tasi ibun, ida nee bele hamate ita nia biodiversidade iha tasi laran hanesan ikan, ahu ruin no seluk tan,” katak nian iha Jardim 05 Maio.
Entretantu negosiante Petronela Maria husu ba komunidade sira hotu atu hadomi no kuidadu ambiente liu-liu iha Sidade Dili, atu nunee ema hotu bele moris iha ambiente neebe mak moos no saudavel nia laran.
“Ita presiza hadomi ita nia ambiente liu-liu iha Dili, tanba iha estranjeiru barak mak mai vizita ita nia rai presiza ambiente neebe mak moos atu nunee bele atrai estranjeiru sira nia matan wainhira mai vizita,” nia hakotu.
Entretantu populasaun iha Suku Motael hamutuk 6.900, kompostu husi aldeia 5 mak hanesan Aldeia Buamorena, Aldeia Bedalan, Aldeia Hura, Aldeia Lirio no Aldeia Halibur.
(EST 1)







