Solusiona Mina, MPRM Sei Koordena ho Pertamina Internasional Timor & ETO

Foto: Espesial

DILI, STLTIMORLESTE.com – Governu liu husi Ministeriu Petroleu Rekursu Minerais (MPRM) sei komunika ho empreza importador Pertamina Internasional Timor ho Esperansa Timor Oan (ETO) hodi solusiona mina nee.

“Kompanhia importador sira hanesan Pertamina Internasional, ETO para ami koalia ho nakloke kona-ba saida mak entidade ida-idak bele halo iha situasaun ida nee, komesa agora ba tempu hirak tuir mai, husi enkontru nee kontaktu kontinua ho Ministeriu Finansas no entidades sira seluk, iha tempu sei hola medidas nesesariu bele estabiliza karik presu petroleo nee kontinua sae ba beibeik, posivel impaktu ba ekonomia kuandu presu kontinua sae, oinsa governu koordena ho entidade relevante sira hodi buka solusaun,” hatete Ministru Petroleo Rekursu Minarais (MPRM), Francisco da Costa Monteiro ba jornalista sira iha Gabinete MPRM Farol, Dili, Tersa (17/3/2026).

Tanba hahu iha loron-loron publiku preokupa mina folin sae, maibe preokupasaun sira nee validu, maibe hanoin sente taridu kona-ba seguransa mina, tanba governu lina koordenasaun ho entidades hotu neebe mak envolve iha seguransa nasional kombustivel nian.

Tan nee aseguradu iha neeba, tanba nee tempu badak governu sei foti medidas bele minimiza mos hodi labele impaktu ba iha komunidade.

Nia dehan, alternativu neebe fornesimentu husi pais sira nee diak, TL sai membru ASEAN, klaru iha responsabilidade dever lubuk ida entermus kontaktu bele diak ho nasaun seluk.

Governante nee dehan, konaba presu mina neineik sae hela, maibe liga ba merkadu livre iha sorin-sorin nasaun Indonezia merkadu kontroladu subsidiu, nasaun lubuk subsidiu tanba labele kompara Timor ho sira, maibe kompara ho merkadu livre Singapura ho Australia presu mina sae iha nasaun rua nee.

“Ita nia resposta ba situasaun nee, bele orgulhu kapas tebes iha setor hotu i nota katak antes de Komunikasaun , maibe fator iha kombustivel nasionais nee ho kuidadu no komprensaun neebe diak sira konsege responde ba merkadu ho diak, nia fo ezemplu iha Singapura mina gazoel gazolina presu US$ 200 ou US$ 300 por litru, Australia presu US$ 400 ou US$ 500 por litru,” dehan nia.

MPRM nota katak iha preokupasaun lubuk ida iha sosiadade bele dehan ligasaun kona ba situasaun mundial iha merkadu ba mina no gas nian.

Nia dehan, hakarak mos tau hatoo informasaun ba ita nia sosiadade Ita hamutuk hanesan nasaun ita bele ajuda malu hodi bele infrenta lao liu husi sitausaun nee.

“Hau hanoin pontu importante neebe hau hakarak atu husik para ita nia komunidade seguransa kombustivel ba ita nia nasaun sei diak hela sei aseguradu hela ba niminu ba fulan rua oin mai, klaru presu neebe mak influsaun, tanba nasaun TL adapta hela merkadu livre entaun presu fornesmentu kombustivel sei hetan impaktu neineik, maibe sei iha duni ninia impaktu husi subida presu petroleo no gas iha mundu,” dehan nia.

Tanba ikus-ikus nee enjenaria iha Thailandia, Singapura, Korea, Xina hetan impaktu oituan husi diminusaun de rejistensia ba volume Petroleo iha merkadu mundial.

TL hanesan nasaun kiik ita espera katak, sitausaun ida nee bele fila normal lalais liu, posivel ba situasaun anterior katak funu bele para lalais hodi negosiu s ba iha setor mina ho gas nee mai fila fali antes de funu nee, atu nunee presu sira bele estabiliza fali iha tempu badak.

(joa)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *