DILI, STLTIMORLESTE.com – Prezidente Republika (PR) Jose Ramos Horta aprezenta prosesu susesu rekonsiliasaun Timor Leste (TL) ho Republika Indonezia (RI) sai modelu ezemplar ba komunidade Internasional atu tuir.
Prezidente Republika Timor Leste hatoo kestaun nee liu husi nia diskursu iha xave ida iha konferensia prestijiada Azia 2025, iha Universidade Tokio, hodi apela ba líder global sira atu atu fo prioridade ba pas.
Iha biban nee Prezidente aprezenta prosesu rekonsiliasaun ho susesu entre Timor-Leste no Indonezia nuudar modelu estraordinariu no ezemplar ba komunidade internasional atu tuir. Iha biban nee Rezidente Republika, Ramos Horta defende pas no papel Rejional Timor Leste nian iha Universidade Tokio.
Iha konferensia prestijiada Azia 2025 iha Universidade Tokio, Prezidente apela ba líder global sira atu fo prioridade ba pas no estabilidade nuudar fundasaun esensial hodi atinje dezenvolvimentu sustentavel.
Prezidente Republika fo enfaze ba audiensia ida neebe ho entuziasmu, kompostu husi akademiku no estudante sira husi Azia tomak, katak estabilidade polítika no seguransa mak pre-rekizitu atu eradika kiak no rezolve kestaun krítika sira hanesan mudansa klimatika no seguransa alimentar.
“Prezidente mos aprezenta prosesu rekonsiliasaun ho susesu entre Timor Leste no Indonezia nuudar modelu estraordinariu no ezemplar ba komunidade internasional atu tuir,” Dehan Prezidente Republika Jose Ramos Horta liu husi Komunikadu neebe STL asesu husi media PR, Tersa (26/08/2025).
Prezidente Republika, Ramos Horta salienta kona-ba adesaun Timor Leste nian neebe besik ona atu sai membru plenu Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziatiku (ASEAN) nian. Ramos Horta konsidera pasu istoriku ida-nee nuudar oportunidade xave ida hodi haforsa ekonomia nasional no rejional liuhusi dada investimentu husi estadu membru sira.
Prezidente Republika reafirma Timor Leste nia kompromisu ba prinsípiu fundamental sira husi bloku nee, hodi apela ba konsensu mutuu entre membru sira atu mantein estabilidade rejional, promove demokrasia, no mantein toleransia zero ba diskriminasaun iha forma hotu-hotu, nunee hametin nasaun nia papel nuudar parseiru konstrutivu no ho prinsípiu iha rejiaun.
Iha ninia diskursu, Prezidente mos espresa gratidaun klean ba governu Japaun nia apoiu neebe metin ba dezenvolvimentu Timor Leste nian.
Xefe Estadu rekonhese espesifikamente kontribuisaun krusial sira husi Ajensia Kooperasaun Internasional Japaun nian (JICA) iha konstrusaun infraestrutura no, importante liu, investimentu iha rekursu umanu.
Prezidente Republika gaba programa bolsa estudu sira neebe permite estudante timoroan sira atu tuir lisensiatura, mestradu no doutoramentu iha universidade sira neebe diak liu iha Japaun, inklui Universidade Tokio, hodi hanaran investimentu ida-nee “estraordinariu no brillante” ba futuru Timor Leste nian.
(eme)







