Tauk Lori Ba Dolok Oan, JFR Haksoit Tun Husi Motor

Ilustrasaun (Foto: Espesial)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Tribunal Judisial Primera Instansia Dili halao julgamentu ba arguidu ho inisial TX, tanba tenta lori lezada ho inisial JFR ba iha Dolok Oan no ikus mai lezada lakohi hodi haksoit tun husi motor leten.

Tuir akuzasaun neebe Juiz Prosesu Fransisca Cabral lee sai katak, iha loron 13 fulan Abril tinan 2023 lezada imbox liu husi WA hodi husu arguidu iha neebe, tanba nee mak arguidu hatan fali katak, nia iha hela Manatutu. No arguidu mos husu fali lezada katak, nia ba Manatutu ka lae, se hakarak arguidu mai tula lezada iha Hera.

No lezada hatan fali katak, arguidu bele mai foti lezada iha Hera. Tanba nee mak arguidu mos husi Manatutu ho motorizada mai Hera tula lezada, no sira nain rua ba Manatutu. Maibe too iha area Fatumete Metinaro, arguidu hateten ba lezada katak, mina hela oituan deit ona, tanba nee mak lezada mos dehan ba arguidu katak, se nunee ita fila fali ba Hera tanba rai mos kalan ona.

Liu tiha minutu balu arguidu mos hatan, no komesa volta fila motor, nunee sira nain rua fila fali deit husi area Fatumete Metinaro mai Hera. Tuir dalan arguidu komesa hateten ba lezada diak liu, ita rua ba hakmatek iha Sartutu Dolok Oan Kristu Rei nia kotuk.

Bainhira too iha Metinaro postu mina nian, lezada fo osan US$ 2 ba arguidu atu ense mina ba motor, maibe arguidu la ense mina halai liu deit. No liu lezada nia bin sira nia uma, lezada fo hatene ba arguidu atu para lezada tun iha nee, maibe arguidu la para. Kontinua halai ho velosidade ba liu area Sartutu Dolok Oan, tanba nee mak iha motor leten lezada dehan ba arguidu,” O lori fali hau atu ba neebe mak nee, diak liu o para tiha motor hau tun agora, se o la para hau haksoit deit ona, maibe arguidu kontinua la para gas motor halai ba diresaun Dolok Oan,” hatete Lezada.

Lezada sente tauk haksoit tun husi motor, monu ba rai hodi riba nia rentos ba iha rai, kauza kanek nakles, tilun, inus, ibun, kanotak sorin karuk kanek raan sai bubu metan hotu.

Konsekuensia husi arguidu nia hahalok nee halo lezada sente kanek.

Tanbe nee, Ministeriu Publiku akuza arguidu komete krimi Raptu neebe previstu iha artigu 161 husi kodigu Penal.

Hatan ba akuzasaun nee arguidu hili direitu silensiu.

Lezada konfirma ba faktus katak, momentu neeba akontese duni tuir saida mak konsta iha akuzasaun. Lezada deklara, la iha relasaun namora ho arguidu, maibe hanesan kolega mak lezada husu ajuda.

Lezada deklara, momentu lezada haksoit tun husi motor, tanba lezada haruka arguidu para motor maibe arguidu lakohi, no momentu neeba kalan boot tuku 8 kalan, lezada tauk arguidu keta hanoin aat ba lezada mak lezada mos haksoit tun.

Lezada deklara, prosesu nee sira rezolve ona tuir familia nian, arguidu mos husu ona deskulpa ba lezada.

Rona tiha lezada, Tribunal husu atu tama ba iha alegasaun. Iha alegasaun Prokurador Ozorio fe Deus mantein ho akuzasaun neebe iha, tanba arguidu tula lezada kalan boot ba iha Dolok Oan ho intensaun balu. Tanba nee mak Ministeriu Publiku la iha duvidas, husu Tribunal atu tetu deklarasaun lezada atu aplika pena ba arguidu.

Enkuantu husi parte defeza Juvinal Dias husu Tribunal atu halo alterasaun kualifikasaun juridika husi krime Raptu ba iha krime Ofensa Simples, tanba la prense ba krime neebe MP akuza ba nia kliente.

Rona tiha alegasaun, Tribunal adia ba loron seluk hodi rona desizaun.
Audensia julgamentu nee, prezide husi Juiz Koletivu, Afonso Carmona, Fransisca Cabral, Jose Escurial, Ministeriu Publiku reprezenta husi Prokurador Ozorio De Deus, arguidu hetan asistensia legal husi Defensor Publiku Juvinal Dias.

(ter)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *