DILI, STLTIMORLESTE.com – Tuberkuloze (TBC) sei nafatin sai hanesan dezafiu boot ida ba saude iha Timor Leste (TL), maske iha ona progresu sira iha tinan ikus nee. Moras ida nee sei afeta makaas komunidade sira, liu-liu sira neebe vulneravel liu.
Liafuan nee haktuir husi Visi Ministru Fortalesimentu Institusional Saude, José dos Reis Magno, iha ambitu halo abertura ba Simpoziu Nasional iha loron Mundial Tuberkuloze iha Otel Novo Turismu, Segunda (23/03/2026).
Iha diskursu nia hatete, sente onradu tebes atu koalia iha simpóziu nasional ida nee, neebe realiza iha selebrasaun loron Mundial Tuberkulose, loron ida neebe bolu Timor oan hotu atu hanoin halo asaun no atu fo kompromisu foun ba saude publiku.
“Tuberkulose sei nafatin sai hanesan dezafiu boot ida ba saude iha TL, maski iha ona progresu sira iha tinan ikus nee. Moras ida nee sei afeta makaas komunidade sira, liu-liu sira neebe vulneravel liu, persisténsia ida nee hatudu katak luta hasoru tuberkulose laos deit problema mediku, maibé mos problema sosial, ekonomiku no institusional,” dehan nia liu husi pajina media sosial MS neebe STL asesu Tersa (24/03/2026).
Nia katak, iha kontestu ida-nee, fortalese instituisaun sistema saude sai importante tebes. Sistema saude ida neebe forte, reziliente no organiza diak mak importante atu asegura prevensaun, deteksaun sedu, tratamentu efetivu no akompanhamentu adekuadu ba pasiente tuberkulose sira.
“Permite hau atu destaka pilar importante balun husi fortalese ida nee, primeiru reforsu kapasidade servisu saude sira, asegura katak unidade hotu husi postu saude too ospital referensia, iha rekursu umanu kualifikadu iha meius deteksaun modernu no medikamentu esensiál sira ba TBC,” tenik nia.
Nia hatutan, segundu, hadia governasaun no koordenasaun institusional importante atu iha ligasaun diak entre nivel oioin sistema saúde nian, no mos ho setor relevante seluk atu responde ho maneira integrada no efisiente ba tuberkulose.
Terseiru, investe iha vijilánsia epidemiolojia no sistema informasaun. Dadus neebe loos no atualizadu mak importante atu orienta politika publika, monitoriza rezultadu no asegura transparénsia asaun sira.
Kuartu, envolvimentu komunidade. Partisipasaun ativu husi komunidade importante atu hamenus stigma kona-ba tuberkulose, promove aderensia tratamentu no reforsa asaun prevensaun sira.
Kintu, fortalese parseria sira. Rekonehse papel importante husi parseiru nasional no internasional sira iha apoiu tékniku no finanseiru ba nasaun ida-nee kolaborasaun importante atu atinji objetivu.
“Tema tinan ida-nee lembra ita katak, atu halakon tuberkulose presiza kompromisu kolektivu ita la bele husik ema ida hela iha kotuk, kazu ida neebe la detekta ka la trata laos deit risku ba ema ida, maibe mos ba sosiedade tomak. Nudar Governu, ita reafirma ita nia kompromisu atu kontinua investe iha sistema saude, garante kualidade, no asesu universal ba kuidadu saúde, kombate hasoru tuberkulose sei nafatin sai prioridade iha ita nia ajenda saúde públiku, ba profisionál saúde sira, hau hato’o agradeseimentu kle’an ba imi nia dedikasaun no sakrifísiu lor-loron,imi mak liña oin iha luta ida nee,” dehan nia.
Iha biban nee Governante nee mos apela ba komunidade hotu atu kolabora hamutuk no konfia ba servisu saude sira no ba ema hotu neebe marka iha simpoziu ida nee.
(dom)







