DILI, STLTIMORLESTE.com – Tribunal Judisial Primeira Instansia Dili (TJPID) halao julgamentu ba krime rua mak hanesan krime Arma Branka no Krime Ofensas integridade fizika simples, neebe mak komete husi arguidu nain 2 ho inisial JdS no JB hasoru lezadu inisial TG.
Tuir akuzasaun katak, iha loron 28/3/2020, lezadu ho nia kolega TG iha hela uma laran, derepente deit arguidu sira ba hamriik iha lezadu nia baraka okos hodi hakilar dehan, agora ita baku rahun no sunu tiha uma nee, tanba nee mak lezadu sai husi uma laran hatan ba arguidu JB dehan, tanba saida mak imi mai hakarak baku rahun no sunu tiha uma nee, uma nee sala saida, maibe arguidu sira kontinua hateten katak baku rahun sunu tiha uma nee.
Tanba nee mak lezadu fo hatene ba arguidu sira katak, se lanu karik kalan ona ba toba deit. Maibe arguidu JB tuku kedas lezadu maibe la kona. Tuir fali testemunha TG mos fo hatene ba arguidu sira dehan se lanu karik ba toba tiha deit, maibe arguidu JB tuku fali testemunha kona iha ninia kanosen sorin karuk.
Mezmu nunee, testemunha kontinua fo hatene ba arguidu sira katak se lanu ba toba tiha, maibe arguidu sira atake lisuk testemunha hodi halo agresaun fizika, tuku no tebe halo testemunha monu tun ba rai, foin lezadu atu ba salva, maibe la konsege tanba arguidu JdS kaer hela katana maubeka ida no arguidu JB ho suspeitu M kaer hotu tudik.
Nunee lezadu mos halai tiha, nunee arguidu JdS duni tuir hodi sona dirije ba iha lezadu ninia hirus matan, maibe lezadu baku sees tiha tudik nee, tudik kona fali iha liman fuan rua sorin karuk nian kotuk tabele kedas.
Ho kondisaun ida nee mak lezadu hakilar bolu ninia tiu, foin arguidu sira halai husi fatin neeba.
Konsekuensia husi arguidu JdS ho JB ninia konduta deskrita halo lezadu hetan kanek iha liman fuan 2 hodi lori ba suku iha HNGV too suku pontus hitu (7), no kontinua baixa durante loron ida kalan ida.
Arguidu JdS ho JB pratika faktu sira nee ho forma neebe livre, deliberada no konsientemente, lori tudik sona halo lezadu AdS hetan kanek iha liman fuan rua.
Arguidu sira tau esforsu hamutuk hodi halo agresaun ba lezadu ho nia kolega TG hodi hamosu kanek, moras no bubu iha zona atijidu.
Arguidu sira hotu hatene katak, lori ka kaer sasan kroat (tudik) hodi halo ema seluk kanek, tuir lei bandu tiha ona, nuudar krime Arma branka, nunee hahalok hetan kastigu penal.
Ho nunee, arguidu sira hanesan autor Material ho forma konsumadu, hodi pratika konkursu krime “armas brankas no ofensa ba integridade fisika simples” neebe previstu no punidu tuir artigu 145° n. 1 Kodigu Penal. art. 2º n. 2 al. f. g. h). Lei n. 5/2017, 14 Abril.
Hatan ba faktus nee, iha sala julgamentu arguidu nain rua nega faktus katak, sira nain rua la halo problema no la lori sasan kroat hanesan tudik no katana ba lezadu nia uma.
Arguidu JdS konfesa ba Tribunal katak, iha momentu neeba arguidu atu ba hasai roo iha tasi area Hera nian no fila husi tasi mak arguidu sira hetan nia kolega JB no liu iha lezadu sira nia uma oin, tanba lezadu nia uma besik estrada boot.
Arguidu deklara, iha problema nee arguidu lao uluk no arguidu sira la lori sasan kroat hanesan tudik no katana. Tanba arguidu ho lezadu durante nee la iha problema.
Nunee arguidu JB nega faktus katak, iha akontesimentu nee arguidu sira la lori tudik no katana, tanba momentu neeba arguidu JB fila husi fatin serimonia mak hetan malu ho nia kolega JdS iha estrada.
Arguidu JB konfesa katak, arguidu la haree lezadu nia liman kanek, tanba arguidu ho lezadu durante haree malu diak no la iha problema.
Nunee lezadu AdSC deklara katak, iha momentu kalan neeba lezadu iha uma no lezadu rona arguidu nain rua ba hakilar iha lezadu nia uma oin, tanba nee lezadu sai husi uma no haree arguidu JdS kaer katana no arguidu JB mak kaer tudik hodi hakilar iha uma oin.
Lezadu dehan, lezadu haree arguidu JB lori tudik kroat atu sona iha lezadu nia hirus matan, maibe lezadu hasees aan nunee tudik kona fali lezadu nia liman no halo lezadu nia liman fuan rua kotu.
Lezadu afirma, bainhira arguidu JB tesi kotu tiha lezadu nia liman fuan mak foin husu ajuda iha sasin TG, tanba sasin TG nuudar lezadu nia tiu.
No hafoin akontese nee Polisia Nasionàl Timor Leste (PNTL) too kedas iha fatin akontesimentu, maibe sasan kroat hanesan tudik no katana la iha fatin no sasin ho polisia lori kedas lezadu ba Hospital Nasionàl Guidu Valadares (HNGV) hodi halo tratamentu.
Aleinde nee sasin TG deklara katak, sasin haree duni lezadu sira lori tudik no katana ba iha lezadu nia uma mak hakilar, no arguidu sira seran lezadu nia uma.
Sasin informa, sasin haree katak arguidu JdS kaer tudik no JB mak kaer katana no sasin haree katak, arguidu JdS mak tesi kotu tiha lezadu nia liman fuan rua.
Hafoin rona tiha deklarasaun husi parte sira nee, Tribunal deside atu tama ba alegasaun, maibe Ministeriu Publiku intende lezadu hatudu faktus katak lezadu nia liman fuan rua kotu, nunee husu Tribunal atu halo alterasaun substansial ba krime ofensas integridade fizika simples ba krime ofensas agravadu, tanba arguidu sira nia hahalok halo lezadu nia liman fuan rua kotu.
Tanba nee Ministeriu Publiku sei haree relatoriu ikus husi Hospital Nasional Guidu Valadares (HNGV) hodi halo alterasaun substansial.
Nunee parte Defeza husi arguidu sira aseita alterasaun substansial Ministeriu Publiku nian, maibe hein relatoriu husi mediku sira iha HNGV, hafoin Tribunal bele halo alterasaun substansial ba krime ofensas integridade fizika simples ba krime ofensas agravadu.
Nunee Tribunal deside muda ba loron 19 fulan Fevereiru tinan nee iha oras tuku 5 loraik hodi haree relatoriu ikus husi HNGV no kontinua tama ba alegasaun.
Iha audensia Julgamentu nee prezide husi Juiz koletivu, Julmira Auxiliadora, Argentino Nunes, no Ivan Patrocenio, Ministeriu Publiku reprezenta husi Prokuradora Remizia de Fatima da silva, no arguidu sira hetan asistensia legal hosi Defensor Públiku Manuel Sarmento.
(ter)







