AILEU, STLTIMORLESTE.com – Iha ambitu komemorasaun tinan 25 transformasaun FALINTIL ba FALINTIL -Forsa Defesa Timor Leste (F-FDTL), Ministru Defeza (MD), Donaciano do Rosário da Costa Gomes “Pedro Klamar Fuik” kompremetidu katak, sei kontinua fortalese no moderniza kapasidade inklui hadia kondisaun moris ba membru F-FDTL sira.
“Hanesan Ministru Defeza, hau reafirma kompromisu Estadu nian hodi kontinua fortelese F-FDTL, moderniza kapasidade, hadia kondisaun moris, investe iha edukasaun no saúde militar, iha lojistika no interoperabilidade. Fortelese F-FDTL katak, fortelece konfiansa nasionál. Katak garante instituisaun militar moris hamutuk, apolítika, disiplinada no besik ba povu, serve iha sirkunstánsia hotu ho honra no transparênsia”, Ministru Defeza (MD), Donaciano do Rosário da Costa Gomes “Pedro Klamar Fuik” ba jornalista sira liu husi nia diskursu iha ambitu komemorasaun loron transformasaun FALINTIL, iha kampu Sabraka laran, Segunda (02/02/2026).
Nia tenik, F-FDTL moris iha estrutura, doutrina no maturidade, persiza konsolidasaun komponente terrestre, afirmasaun komponente naval no moris komponente aérea, liu-liu aprendizajem esijente hodi sai Forças Armadas iha estadu demokrátiku ida, ho regras klaras, kontrolu sivíl, respeitu ba direitos humanos no responsabilidade ba instituisaun sira repúblika nian.
“Defeza soberania katak, proteje ita nia rain, tasi no espasu aéreo, liu-liu proteje vida no dignidade ema idak-idak nian. Signifika prontu atu responde ba ameasa tradisionál no dezafiu foun sira. Signifika prontu atu responde ba desastre natural, krize humanitaria, krime transnasionál, peska ilegal, ciber ameasa no desinformasaun,” nia esplika.
Nia informa, maibé Forsa Armadas husi país kiik, korajozu no naklodo mundu ida tenke mós sai instrumentu paz nian. Timor Leste moris husi solidariedade internasionál no sabe retribuí.
Tanbas nee, nia dehan, husi inísiu nia mandatu hanesan Ministru Defesa, neebe responsável ba administrasaun Forças de Defesa hetan medidas hodi konsolida no dezenvolve FALINTIL-FDTL liu-husi dezenvolvimentu neebe seja iha vertente garantia kondisaun ba imi nia empregu operacional no kapasidade ba kumpre misaun konstitusionál.Seja ba reforsu kapasidade rekursu umanu sira nian, iha neebé inklui estabelesimentu akadémia militar too iha area apoiu sosiál, estabelesimentu kondisaun sira neebe permite mehiha apoiu sosiál ba militares no família militar.
“Iha biban nee, hau lusa hau nia matan ba Objetivu Estratéjik Direitiva Ministeriál Planeamentu Defesa Militar no, simultaneamente, objetivu ida husi Programa IX Governo Konstitusional, edifikasaun kondisaun ba apoiu sosiál no saude ba militares FALINTIL-FDTL no família sira,”.nia informa.
Iha objetivu nee, inklui instalasaun ospitál militar neebe sai aspirasaun defesa no forsa armada, konstrusaun bairros ba família militares no, laos menus importante, kriasaun Asosiasaun Nasionál Militares F-FDTL, embrião apoiu sosiál ba militares.
“Ita nia bandeira tenke sai konhese laos deit tanba kbiit, maibe tanba disiplina, kompetensia no respeitu ba valor universál sira. Nunee, iha perspetiva seluk, Ministériu Defesa, fo atensaun no valor espesial.Mós iha proteksaun sivíl, F-FDTL sai forsa esperansa. Bainhira natureza hasai ita ho cheias, deslizamentos, secas ka tempestades, ita nia militares sira ajuda populasaun tanba seguransa umanu parte inseparável husi misaun. País neebe seguru la soe ema ida, no F-FDTL hatudu katak kbiit bele sai silenciosa no disiplin bele sai bondosa,” nia deklara.
Nia dehan, F-FDTL presiza talentu no determinasaun husi feto no mane hotu. Força moderna inklusiva, meritokrátika no esijente. Iha fatin neebé iha profesionalizmu, la iha fatin ba diskriminasaun, abuso ka violência. Respeitu mútua no honra servisu mak arma ululuk ba militar ida-idak.
“Hau fo lian ba timorense joven sira. Ita-nia independénsia laos pontu de chegada. Nia servisu loron-loron, tanba liberdade presiza guardiões no konstrutores. Se imi hili serve Timor Leste iha F-FDTL, halo ho kompeténsia no ho kórason. Se imi serve iha setor selu-seluk, serve ho patriotismu hanesan no estudu, servu, respeita lei, kura komunidade, defende lian loos”, nia afirma.
“Hau fó parabéns ba sira neebe ohin transita ba reserva ka reforma. Ita sei militar F-FDTL nafatin. Nasaun sei konti ho imi, F-FDTL sei hanesan imi-nia uma.F-FDTL herdeiru terus neebé sai esperansa,ohin ita selebra tinan 25, instituisaun neebe aprende manán ho rezisténsia no serve ho disiplin. Hau husu atu iha tinan 25 tuir mai, ita sei iha profesionalizmu boot liu, prontidaun boot liu, no besik liu ba povu. F-FDTL sei sai muralha forte ba soberania no liman seguransa ba timorense iha tempu susar”, nia konklui.
Nunee mos, Xefe Estadu Maiór Jenerál Forsa Armada (XEMGFA), Tenente Jenerál Domingos Raul “Falur Rate Laek” informa, iha loron ida nee, halibur atu selebra husi ida milnian signifikánsia istóriku esepsional iha istória nasaun ida nee tinan ruanulu resin lima (25)neebe transforma FALINTIL – Forcas Armadas ba Libertasaun Nasionál Timor Leste ba Forcas Defesa Timor Leste (F-FDTL) ohin loron.
“Dalan ulun no primordial, hau hakuluk atu espresa ami nia agradesimentu boot no sinsera ba Koronel José Manuel Afonso no Luís Manuel Brás Bernardino, sira nia prezensa honra serimónia ida nee. Ofisier Portugés distinkidu sira nee liu husi instrutor sira iha momentu dezizivu iha ami nia tranzisaun, sira mak harii ponti instituisional entre luta ba libertasaun no estabelesimentu defeza modernu no profesional,” nia Informa.
Nia deklara, Akademi Militar iha Aileu hanesan testimonianza moris no eloquente ba dedikasaun neebe la makas. Laos deit fatin ida, nia hanesan símbolu esperansa foun no kontinuasaun institusional.
Nia loalia, Aileu laos fatin insignifikante iha narativu istóriku. Aileu mak rai neebe FALINTIL moris, “neebe ami hasoru ho tenasidade, neebe ami forja ami nia identidade nuudar forsa libertasaun. Aileu mos mak rai neebe ami transforma forsa rezisténsia neeba iha instituisaun defeza modernu. Ohin loron, iha Aileu Akademia Militar tuur, simbolikamente ligadu ba pasadu gloriosu rezisténsia ba futuru profesionalizmu neebe la iha duvida. Nee laos koinxiénsia superfiisial, nia mak kontinuasaun istóriku profundi no intenzional,” nia konta.
Iha serimónia nee sei fo Medalhu ba Konduta Exemplár no dekorasaun importante sira seluk.
“Hau hakan atu dehan ho klaridade absolutu no la komprometidu, katak serimónia nee marka inísiu siklu permanente no regular rekonsimentu institusional. Medalhu sira neebe fo ohin loron simboliza justisa no rekonsimentu neebe dignu. Nee prosesu neebe sei kontinuu no sai institusional ho objetivu klaru, atu haklaken no rekonsinya sira neebe, liu husi afirmasaun konstante valor militar no performanse exemplar, dignu atu rekonsinya iha oin nasion. La iha personál militar neebe servi ho distinsion, neebe mosu valor exemplar, sei la rekonsinya ho anonimatu. Nasion haree imi. Nasion honra imi. No honra sira nee sei permanénte no solén,” nia deklara.
Tenente Falur Rate Laek” nee halo apelasaun espesial ba família personál militar sira. “Imi mak baze invisivel maibe la substituiível ba forsa institusional. Bainhira imi nia oan, mane, no feen sira ba halo misaun difisil iha territóriu perigozu no kondisaun desafiante, mak imi nia apoiu moral ne’ebé la makas, imi nia sakrifísiu konxiente maibé silensiozu, imi nia domin amor neebe la iha duvida, mak sustenta sira no fó korajen. Nasion profundamente rekonsinya imi nia sakrifísiu. Imi nia família servé ho sertesa katak imi hela iha uma ho orgullu siviku, fé foun no esperansa ne’ebé fundamentadu diak,” nia konklui.
Nia dehan, iha tinan 25 pasadu, transforma FALINTIL ba F-FDTL. “Ami halo operasaun pas no signifikánsia internasionál. Ami kontribui desizaun ba kondisaun dezenvolvimentu, estabilidade no seguransa iha ita nia nasion. Ami konstrui instituisaun neebe respeitadu rezionalmente no rekonsinya internasionálmente. Maibe nee laos rohan viajen nia mak pontu dekanseu estratéjiku molan iha antes etapa aas tuir mai,” afirma.
(jen)







