Tinan Oin Governu Loke Banku Dezenvolvimentu Nasional ho Jurus Kiik

Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão. (Foto: Media PR)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Governu iha ona hanoin tinan oin sei loke Banku Dezenvolvimentu Nasional ho jurus kiik, hodi dudu mikro pekenas ho mediu emprenzas.

Kestaun nee hatoo husi Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão ba jornalista sira bainhira remata halo enkontru semanal ho Prezidente Republika Jose Ramos Horta iha palasiu Prezidensial Nicolao Lobato, Bairo Pite, Kinta (22/05/2025).

Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão dehan, oras nee iha ona hanoin nunee tinan oin Governu sei loke Banku Dezenvolvimentu Nasional hodi fo impresta ho jurus kiik nunee bele dudu mikro pekenas.

“Hanoin hela tinan mai nee atu harii Banku Dezenvolvimentu Nasional hodi fo imprestimu nia jurus kiik oan liu hodi dudu mikro pekenas ho mediu emprenzas, lae ita susar,” dehan PM Xanana.

PM hatete, buat nee kuandu lao daudaun ona, iha ona persfektiva foun ida iha juventude lae ba hotu Universidade ba hotu estudu iha Hubungan Internasional (HI) gradua tiha HI husu how are you sira hatete la hatene tanba iha universidade hanorin lian indonezia.

“HI nee saida Hubungan Internasional, hau dehan lae HI nee hubungan dengan Indonezia tanba o hatene deit Bahasa Indonezia, neebe labarik sira ba eskola inan aman susar tebes atu aranja osan, labarik sira selu hahan selu propinas, selu fatin hela, problema boot tebes nee mak ita tenke muda hanoin iha nova jerasaun dehan katak buka took hasai kursu karik kursu iha saida mak o bele halo hodi partisipa,” katak PM Xanana.

Se estudante sira hakarak mak buka aprende mak leptop, komputer deit Estadu Timor Leste sei sai fali estadu de empregu, estadu sosialista de empregu, susar tebes iha finansas ami haree ona tanba balun mos hakilar dehan governu nee la haree buat ida salariu minimu, nee mak loron hira nee hau dehan ona ba imi katak atu iha mudansa iha sistema nee hotu lae ita susar, hatama deit ema,” katak PM Xanana.

Primeiru Ministru hatete, oras nee iha problema boot mos ho IP-EP no sira EP-IP simu osan 8 mil 7 mil ministru ida manan 4 mil neebe sei hein lalika preokupa tempu badak sei kurizi buat sira nee hotu.

“Tempu badak sei kurizi buat sira nee hotu se lae Timor la.ba oin, iha fatin barak laos empregu nee falta deit iha Timor lae, problema nee mak laiha oportunidade atu novu jerasaun bele hakbiit nia aan rasik hodi halo buat ruma,” katak nia.

Nia dehan, novu jerasaun agora kuandu temi agrikultura sira lakohi hakarak hatais mos lakohi foer nee duni mak problema boot iha mentalidade, estudante sira ba universidade karun tebes, propinas karun, ida nee mak problema boot.

(eme)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *