DILI, STLTIMORLESTE.com – Timor Leste (TL) ho Japaun partilha amizade neebe duradoura ho kooperasaun estratejiku partilha valor fundamental no demokrasia estadu direitu no respeitu ba direitus umanus.
Prezidente Republika Jose Ramos Horta liu husi nia mensajen neebe STL asesu husi Media PR Kuarta nee (04/03/2026) hatete, TL ho Japaun amizade duradoura no kooperasaun estratejika, Timor Leste no Japaun partilha valor fundamental demokrasia, estadu direitu, respeitu ba direitus umanus, dame no kooperasaun internasional.
“Tinan ida nee ita hakbesik ba tinan 24 husi estabelesimentu formal relasaun diplomatika sira entre ita-nia nasaun rua. Durante kuaze dekada rua ho balun nee, Japaun sai nuudar parseiru neebe konstante, konfiavel no jenerozu iha dezenvolvimentu nasional Timor Leste nian. Husi tinan dahuluk sira ita nia independensia nian, Japaun halao knaar importante hodi fo apoiu ba estabilizasaun institusional, konsolidasaun dame no fortalesimentu kapasidade sira Estadu Timorense kontributu sira neebe sai nafatin fatuk-inan ba ita-nia istoria kontemporanea,” dehan PR Horta.
Prezidente Republika lori estadu TL agradese, liu-liu ba Japaun nia apoiu kontinuadu ba Timor-Leste nia prosesu adezaun ba ASEAN, no mos kooperasaun teknika no institusional neebe haforsa ona TL nia kapasidade nasional sira, inklui liuhosi Ajensia Kooperasaun Internasional Japaun nian (JICA), neebe nia servisu sai krusial iha formasaun pesoal timoroan sira no transferensia konesimentu tekniku no administrativu.
“Ami atensaun hanesan ba Japaun nia vizaun estratéjika ba Indo-Pasífiku Livre no Abertu, bazeia ba respeitu ba direitu internasional, liberdade ba navegasaun no rezolusaun pasífika ba konflitu siraprinsípiu sira neebé fundamental ba Estadu ilha kiik sira hanesan Timor Leste. Permite hau, iha kontestu ida-nee, atu refere vizita ofisial neebe hau realiza ba Japaun entre loron 21 no 29 fulan-agostu tinan 2025, durante neebe hau hetan onra atu partisipa iha Jantar ho Sua Exelensia Primeiru-Ministru Shigeru Ishiba. Enkontru nee marka momentu signifikativu ida iha konsolidasaun parseria estratejika ida neebe foka ba dezenvolvimentu ekonomiku, enerjia renovavel no seguransa rejional,” katak Horta.
Entre rezultadu pratiku sira neebe alkansa, hau destaka progresu projetu estaleiru naval Tsuneishi Shipbuilding iha Manatuto, neebe prevee kriasaun empregu liu 4,000 no formasaun ba enjeneiru timor-oan sira iha Japaun. Reafirma mos apoiu estratejiku Japaun nian ba modernizasaun RTTL no dezenvolvimentu kampu gas Greater Sunrise nian, projetu estruturante sira ba futuru ekonomiku.
Iha ambitu kooperasaun bilateral no rejional, Japaun reitera ninia kompromisu ba kapasitasaun rekursu umanu liuhosi programa bolsa estudu foun sira, inklui JDS, nunee mos haruka traballador timor-oan sira neebé kualifikadu ba Japaun.
Kooperasaun iha materia seguransa liuhosi kuadru Asistensia Ofisial ba Seguransa (OSA) mos hametin, no repete filafali apoiu firme Japaun nian ba Timor-Leste nia integrasaun tomak iha ASEAN, hodi konsolida nasaun nuudar parseiru ida neebe estavel no konfiavel iha Sudeste Aziatiku.
Alende nee Kooperasaun iha Area Prioridade sira Parseria entre Timor-Leste no Japaun kontinua aprofunda iha domíniu estratejiku oioin, Iha Saude no Infraestrutura, apoiu Japaun nian hodi hametin Ospital Nasional Guido Valadares no projetu estruturante sira seluk hatudu kompromisu klaru populasaun nia moris diak.
Iha Dezenvolvimentu Marítimu no Industrial, projetu sira konstrusaun ro nian (husi Tsuneishi Shipbuilding) no formasaun teknika reprezenta investimentu ekonomiku sustentavel, transferensia koñesimentu no kriasaun empregu kualifikadu ba juventude Timoroan sira.
Nuudar nasaun ilha rua neebe liga hosi Oseanu Pasífiku neebe luan, fahe responsabilidade komun ida hodi promove seguransa marítima, ekonomia azul no jestaun sustentavel ba rekursu tasi nian.
Iha setor Enerjia Renovavel, sentral solar Manatuto, neebe harii hosi konsorsiu franko-japones entre EDF no Itochu Corporation, reprezenta marku importante ida iha tranzisaun enerjétika Timor-Leste nian. Projetu ida-nee reforsa TL kapasidade ba produsaun enerjia moos, kontribui ba hamenus dependensia ba kombustível fosil sira no hatudu kompromisu fahe ba modelu dezenvolvimentu ida neebe sustentavel no responsavel ba ambiente.
(eme)







