TL iha Ona Akordu Aseitasaun Membru Estadu Parte ASEAN

Ministru Justisa (MJ), Sergio Hornai. (Foto: STL/Emerenciana Pinto)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Timor Leste (TL) iha ona akordu aseitasaun neebe atu halo posiblita TL nia servisu iha membru estadu parte iha ASEAN atu halo komplementaridade ba kooperasaun material penal internasional neebe TL rekonhese nuudar pais intrumentu juridiku.

Kestaun nee hatoo husi Ministru Justisa, Sergio Hornai ba jornalista iha Palasiu Prezidensial Nicolau Lobato, Bairo Pite Segunda (22/12/202).

Nia hatete, foin daudaun depois Timor nia adezaun ba iha ASEAN iha loron 26 Outubru liu ba, liu loron sanulu Timor Leste asina kedas.

Estadu Timor Leste liu husi Ministeriu Justisa akordu ida neebe koalia kona-ba akordu estradisaun ba iha fujitivu sira, tantu pesoa neebe suspeta, sira neebe halai, tanba nia sujeita hela ba investigasaun kriminal no mos sira neebe iha ona desizaun tranzitu julgadu, mais sira ses aan husi sira nia país orijen atu bele simu responsabilidade ka ba hatan iha unidade judisiariu ninian.

“Entaun ita iha ona akordu aseitasaun balun neebe ita halo, atu bele posibilita ita ninia servisu sira iha membru estadu parte ba iha ASEAN, atu halo komplementaridade ba ita ninia kooperasaun materia penal internasional neebe Timor Leste rekonhese nuudar país instrumentu juridiku, aumezmu tempu ita atu haree mos ba ita ninia materia kooperasaun internasional neebe sai hanesan instrumentu juridiku iha boas pratika internasional sira, neebe país membru hotu-hotu konverte atu bele sai instrumentu baxelar ida ba iha estadu sira neebe konviksaun ka iha ninia desizaun propriu lejislasaun nasional ninian nee semilante ka semilaridade,” dehan Ministru Justisa.

Iha biban nee Ministru hatete, TL mos iha lei kooperasaun material penal internasional, agora daudaun autoridade judisiariu iha orgaun judisiaria mak Prokurador Jeral Republika nia mak reprezenta estadu Timor Leste.

“Purtantu ita halo esforsu sira, imi hatene muito bem katak ita lei kooperasaun materia penal internasional, neste momentu autoridade judisiariu iha orgaun judisiariu ninian mak ita PJR, reprezenta estadu, legalidade no mos iha materia sira konkretu iha kooperasaun internasional ninian sira atu materializa materia sira nee,” dehan Ministru.

Ministru hatete, nia hanesan Ministru Justisa halo konsensaun polítika atu bele haree oinsa materializa, aktu instrumentu juridiku hotu-hotu bele iha vinklu katak iha espasu nunee bele halo servisu sira hanesan situasaun konkretu sira hanesan foin daudauk resente.

“ita haree Arnold ninian no mos fujitivu sira seluk neebe ita halo, atu bele posibilita ita ho governu ida ba governu ida depende iha kazu konkretu atu halo servisu besik liu. Ida nee mak ita halo hela, segundu pontu mak ita halo, iha situasaun konkretu neebe ita haree saida, ita bele iha orgaun ida ba governu ida ka instuituisaun orgaun judisiariu ninian bele halo servisu oinsa mak atu bele konkretiza servisu sira nee,” dehan Ministru.

Aleinde nee kona-ba Fujtivu Kalumba Mali hotu-hotu sujeita, bainhira iha ona prosesu judisial, primeriu lugar tenke prosesu judisiariu ida, iha kestaun modalidade rua neebe importante liu, ida mak atu haree jestaun kona-ba administrativa katak governu tenke halo polítika oinsa mak atu implementa ka halo ezekusaun ba iha lei kooperasaun ba internasional ba materia penal ninian.

Jornalista: Emerenciana Pinto
Editor: Xisto Mendonça

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *