TL Nia Adezaun ba ASEAN Reprezenta Oportunidade Istoriku Aselera Dezenvolvimentu Ekonomiku

Bandeira nasaun sira neebe tama ba ASEAN (Foto: Espesial)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Timor Leste (TL) nia adezaun ba ASEAN reprezenta oportunidade istoriku atu aselera dezenvolvimentu ekonomiku no sustentavel nasaun nia.

Kestaun nee hatoo husi Prezidente Republika Jose Ramos Horta liu husi diskursu iha iha okaziaun Selebrasaun sira Loron Nasional Fransa nian, iha Jardim da Fundação Oriente, Kuarta kalan (09/07/2025).

Prezidente Republika hatete, Timor Leste nia adezaun ba ASEAN iha fulan Outubru tinan ida nee hanesan oportunidade istoriku ida hodi aselera dezenvolvimentu ekonomiku sustentavel no habelar komersiu no investimentu sira.

“Adezaun tomak Timor Leste nian iha ASEAN reprezenta oportunidade istorika ida atu aselera dezenvolvimentu ekonomiku sustentavel nasaun nian, habelar fluxu komersiu no investimentu sira, no koloka Timor Leste hanesan ponte estratejiku entre Sudeste Aziatiku no mundu luzofonu,” dehan Prezidente Republika.

Prezidente Republika hatete, enkuadramentu rejional foun ida nee loke dalan promisor sira hodi hametin parseria sira ho empreza franseza sira, neebe sei bele halao papel desizivu ida iha diversifikasaun Timor Leste nia ekonomia, liu husi investimentu sustentavel sira iha setor sira hanesan turizmu ekolojiku, agrikultura rejenerativa, peska sustentavel, industria prosesamentu sira no esplorasaun responsavel ba rekursu natural sira, inklui petroleu, gas no mineral sira.

Liu-liu projetu sira iha dominiu ekonomia verde no azul nian neebe foka iha tranzisaun enerjetika, prezervasaun biodiversidade tasi nian no dezenvolvimentu kadeia valor lokal sira oferese oportunidade oioin ba parseria inovador franko-timoroan sira, bazeia iha teknolojia, konesimentu tekniku no respeitu ambiental.

“Ezemplu konkretu ida husi oportunidade sira nee maka prosesu kontratasaun atual ba investimentu dahuluk iha enerjia renovavel iha nasaun, neebe planeia ona ba Laleia, iha Munisipiu Manatuto, iha neebe konsorsiu internasional ida neebe lidera husi EDF (Electricite de France), iha parseria ho empreza japoneza Itochu, sei dezenvolve projetu solar ida ho eskala boot. Projetu nee inklui instalasaun kampu fotovoltaiku solar ida, subestasaun modernu ida neebe ekipadu ho Sistema Armazenamentu Enerjia Bateria nian (BESS), no teknolojia avansadu sira kontrolu no jestaun enerjia nian,” katak PR Horta.

Xefe Estadu dehan, sistema ida nee neebe ninia asinatura marka ona ba iha final fulan Julhu 2025 sei fornese enerjia neebe moos no konfiavel ba Electricidade de Timor-Leste (EDTL E.P), hodi kontribui makaas ba estabilidade rede eletrika nasional.

Sei sai hanesan kontratu IPP (Independent Power Producer) dahuluk iha area enerjia renovavel iha Timor-Leste, ho investimentu total neebe kalkula hamutuk dolar amerikanu millaun 140, neebe finansia tomak husi kapital privadu.

Konsorsiu nee sei responsavel ba konstrusaun, operasaun, manutensaun no fornesimentu enerjetiku neebe lao hela, iha modelu neebe bele sai hanesan referensia ba futuru projetu tranzisaun enerjetika no parseria publiku-privada neebe sustentavel iha Timor Leste.

(eme)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *