TL Rejista Ema Mate ho Moras Rabies

Workshop fundamental ba finalizasaun planu estratejiku nasionál atu elimina Rabies iha Timor Leste. (Foto: STL/Jeniche da Costa)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Timor Leste (TL) rejista ema mate ho moras Rabies hamutuk nain haat (4) husi Munisípiu Oekusi no Ermera.

“Iha Timor Leste, ita kontinua haree impaktu husi raiva ba animal no ema. Ema nain haat mak lakon ona sira nia vida, nain tolu iha Oekusi no ida iha Ermera,” hatete Ministru Agrikultura Peskas Pekuaria no Floresta, Marcos da Cruz ba jornalista sira, bainhira halo abertura ba workshop fundamental ba finalizasaun planu estratejiku nasionál atu elimina Rabies iha Timor Leste, iha Hotel Novu Turizmu, Tersa (03/06/2025).

Nia dehan, workshop importante nee hodi finaliza Planu Estratéjiku Nasionál ba Jestaun raiva iha Timor Leste. Ohin loron marka pasu signifikativu ida iha komitmentu Estadu nian hodi proteje saude publiku, asegura komunidade no tane aas responsabilidade hodi luta kontra raiva.

Nia tenik, raiva nee evitavel, maibe moras bele fatal tebes. Tinan-tinan raiva hamate ema barak iha mundu tomak, maioria labarik sira, bainhira mosu ona sintomas.

“Ida nee fo hanoin mai ita katak moras raiva laos problema veterinaria nian deit, maibe dezafius one health nian, neebe presiza esforsu koletivu, koordenadu, multisetoral no sustentadu. Ohin loron atu finaliza planu ida, maibe husu ba ita boot sira atu dokumentu nee labele sai deit hanesan dokumentu ofisifal ida. Planu nee presiza sai komitmentu nasionál ida. Komitmentu hodi servisu hamutuk, entre parte interesada sira, Governu, parseiru dezenvolvimentu, sosiedade sivil, lideransa komunitaria, no peritu sira hodi elimina raiva liu husi estrategia klaru, medida konkreta no responsabilidade mutua,” nia esplika.

Nia informa, workshop ida nee mos importante hodi halibur setor xave sira hanesan saude, agrikultura, edukasaun, autoridade lokal, no parseiru dezenvolvimentu hodi finaliza dokumentu importante ida neebe forma ita nia vizaun koletiva ba luta kontra raiva iha TL.

Tanba planu estratejiku nee iha asaun prinsipal lima, husi hamosu vontade polítika too konsensualizasaun publika no asegura asesu ba servisu preventivu no kurativu iha baze. Maske nunee, implementasaun ba estratéjia ida nee sei sai efetivu liu bainhira iha konsensu koletiva entre ministériu relevante sira.

“Eliminasaun raiva nee laos imposivel. Nasaun barak hatudu ona katak ho estratejia koretu, vontade politika, no involvimentu komunidade nian, ita bele kontrola moras ne’e, no ultivamente bele elimina tiha,” nia deklara.

Iha fatin hanesan, Visi Ministru ba Fortalesimentu Institusionál Saúde (VMFIS), José dos Reis Magno informa, workshop fundamental ba finalizasaun Planu Estratéjiku Nasional atu elimina rabies iha Timor Leste, hodi tau hamutuk determinasaun atu proteje povu Timor Leste husi moras ida nee.

“Kazu rabies aumenta, inklui konfirmasaun morte umana hamutuk na’in haat, tolu husi iha Oekusi no ida husi Ermera, too iha 30 Maiu 2025, ne’ebé marka ameasa ba saude publika, neebe presiza atu ita hotu responde ho urjênsia no determinasaun. Ida nee hanesan lakon ida neebe forte no makas, katak rabies la’os ona ameasa neebe sei dook, nia iha nee ona, no nia eziste duni. Bainhira ita tau ba kotuk, rabies agora mosu fali ona rabies, no ita la halo asaun imediata no koordenada, nia sei kontinua hada’et, sei tau iha risku ema barak nia vida, liu-liu ita nia labarik sira,” nia haktuir.

Nia koalia, globalmente rabies kauza ema mate hamutuk 59,000 kada tinan, prinsipalmente iha area sira neebe presiza liu asessu ba vasinas no tratamentu pós-expozisaun neebe limitadu.

Nia hatutan, kuaze 40% husi vitima sira mak labarik sira ho tinan 15 mai kraik, neebe dala barak asu tata sira bainhira sira halimar ho asu sira hela iha sira nia komunidade. Ida nee hanesan lakon vida ida neebe 100% bele evita liu husi tratamentu oportunu, vasinasaun no konsiênsia husi komunidade rasik.

Nia deklara, workshop ida nee realiza ho apoiu husi OMS no DFAT ho kolaborasaun ho Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peskas no Florestas no Ministeriu Saude, hanesan refleksaun kompromisu IX Governu nian ho resposta ida neebe abranjente, multisektorial no inkluziva.

“Ohin loron ita hotu iha nee, tanba ita rekonhese katak ida nee mak unika maneira neebe efikaz atu kontrola no elimina rabies liu husi abordajen saude unika iha neebe saude umana, saude animal no sistema saúde ambiental atua iha koordenasaun no solidariedade. Ita mos tenke tau iha ulun katak, ita nia abordajen nee tenke inkluziva, orientada bá nia bazes no kulturalmente adekuada ba ita nia komunidade,” nia subliña.

Nunee mos reprezentante Organizasaun Mundial Saude, Arvind Mathur esplika, eventu ida nee hanesan responsabilidade boot hamutuk ho ita boot sira, ohin loron nee atu ita finaliza Timor Leste nia Planu Estratéjiku Nasionál (NSP) ba Jestaun rabies/raiva, moras ida neebe tuir lo-loos la eziste komunidade nia leet.

“Ita boot sira nia lideransa tenke fo prioridade aas ba kontrolu moras rabies/raiva no halibur ita hotu husi setóres oin-oin hamutuk espesialista sira hodi luta hasoru ameasa urjente ida nee liu husi surumutu hasoru malu direta. Ate loron 30 Maiu, ema hamutuk nain haat ona mak mate, tanba moras rabies/raiva, tuir dadus nain tolu husi Oekusi no nain ida husi Ermera. Kada trajedia mate hirak nee tuir lo-loos ita bele prevene neebe fo alerta ba ita atu labele ignora,” nia koalia.

Nia afirma, Timor Leste uluk livre ona husi moras rabies/raiva maibe ohin loron hasoru surtu neebe progresivu tebes. Maske nunee, estatutu nee bele re-koopera fali, tanba rabies nee bele prevene 100%.

Nia argumen, OMS ho Departamentu Negósiu Estranjeiru no Komérsiu Austrália nian ba Dezenvolvimentu Planu Estratéjiku Nasionál ida nee. DFAT sai instrumental hodi fo apoia vasinasaun ba animal, apoiu halo enkontru kolaborasaun transfronteirisu ho setores seluk..Maibe moras rabies labele hapara husi setor ida deit ka ministeriu ida.

Nia afirma, oda nee mak papel husi One Health, iha neebe parte veterináriu sei monitoriza vasinasaun, epidemiologista sira halo mapamentu kona-ba surtu, no ofisiál ambiental buka tuir kauza prinsipal sira no importante liu mak tenke servisu hanesan ekipa ida deit, tanba nee mak objetivu husi workshop ohin loron nian nee krítiku no importante tebes.

Tanba nee Planu Estratéjiku Nasionál ida nee, neebe sei finaliza ohin laos sai hanesan dokumentu polítika ida, maibe planu asaun ba funu hamutuk nian, kolaborasaun multisetorial ida nee labele kotu ho finalizasaun ba planu deit, maibe ida nee hanesan inisiu ba atu hahu.

(jen)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *