Tribunal Julga Kazu Administrasaun Danoza

Tribunal Judisial Primeira Instansia Dili. (Foto: STL/Terezinha De Deus)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Tribunal Judisial Primeira Instantansia Dili halo julgamentu ba kazu administrasaun danoza neebe envolve husi arguida inisial FEG.

Tuir akuzasaun neebe iha katak, kazu nee akontese iha Julhu 2023, iha Institutu Nasional Saude Timor Leste bainhira arguida FEG nuudar responsavel finansas iha Institutu Nasional Saude Publika Timor Leste, nunee arguida mak levanta iha banku no rai iha branka no arguida mak kaer save.

Iha tinan 2023 ba periodu fulan Julhu, Agostu no Setembru, INSPTL hetan Orsamentu Jerál Estadu atu finansia programa Q3 nian ho montante US$ 108,934.25.

Orsamentu husi OJE refere depozita iha BNCTL no osan husi doadores UNFPA no WHO sira depozita ba iha ANZ bank, nunee arguida FEG hanesan responsavel ba finansas mak halo levantamentu ba osan nee no dala ruma levanta husi testemunha B hanesan tezoureira.

Depois levanta tiha osan sira nee, testemunha B entrega ba arguida FEG hodi guarda ba brankas, no orsamentu husi OJE refere depozita iha BNCTL no osan husi doadores UNFPA, WHO no seluk sira depozita iha ANZ Bank, nunee arguida FEG hanesan responsavel ba finansas mak halo levantamentu ba osan sira nee no dala ruma levanta husi testemunha B hanesan tezoureiru.

Depois levanta tiha osan sira nee, testemunha B entrega ba arguida FEG hodi guarda ba brankas ka safety box neebe rai iha fatin finansas nian, nunee kuandu kada unidade atu halao formasaun no treinamentu ruma mak arguida no testemunha B entrega osan ba responsavel atividade sira nee.

Kada aktividade neebe finansia husi OJE nomos husi doadores sira nee ezekuta kada fulan 3 nia laran no kuandu programa US$ 31.887,90 (rihun tolu nolu resin ida pontu atus ualu, ualu nolu resin hitu, virgula sia nolu sentavus) seidauk re-imbolsu ba banku.

No osan ho montante hamutuk US$ 31.887,90 (rihun tolu nolu resin ida pontu atus ualu, ualu nolu resin hitu, virgula sia nolu sentavus) arguida FEG la guarda iha brankas INSP-TL nian no re-imbolsu ba BNCTL, maibe osan balun guarda fali iha nia uma nomos osan balun ba depozita iha arguida nia konta bankaria privada iha BRI.

Katak arguidu FEG ho forma livre, deliberada no konsientemente, apropria ba nia aan osan restu husi atividade Q3 ba fulan Julhu, Agostu no Setembru nian iha INSP-TL ho montante US$ 31.887,90 (rihun tolu nolu resin ida pontu atus ualu, ualu nolu resin hitu, virgula sia nolu sentavus) hodi prejudika INSP-TL labele halo nia atividade Q4 nian ba fulan Outubru, Novembru no Dezembru nomos orsamentu estadu nian.

Arguida hatene katak hahalok nee proibidu no hetan punisaun tuir lei penal maibe nia kontinua pratika aksaun nee. Tanba nee, konstitui arguida hanesan autor material ho forma konsumada ba krimi administrasaun danoza no pekulatu tuir artigu 274 husi Kodigu Penal konjugadu ho artigu 82° husi Lei n.º7/2020 de 26 de Agostu, sobre medidas de prevensaun no Kombate Korrupsaun.

Iha sala julgamenntu Ministeriu Publiku liu husi Prokurador Matias Soares solisita ba Tribunal atu halo alterasaun ba faktu la substansial, liu-liu ba osan neebe mak lakon iha brankas, tanba bazeia ba depoimentu sasin ida katak osan neebe mak lakon iha brankas nee laos US$ 31.000, maibe osan hamutuk iha US$ 41.000 orsamentu US$ 30.000 nee husi Orsamentu Jerál Estadu no US$ 14.000 osan husi doadores, tanba Ministeriu Publiku husu ba Tribunal atu halo alterasaun ba faktu la substansial nuneeTibunal bele konsta iha akuzasaun.

Prokurador Matias mos solisita ba Tribunal atu haree arguida nia konta iha banku BRI, tanba arguida molok iha nia depoimentu katak osan balun nee nia rai iha nia konta bankaria iha BRI, tanba nee Ministeriu Publiku husu Tribunal atu notifika BRI atu haree kestaun nee.

Iha sala julmentu Defeza husi arguida FEG, Defensor Publiku Eustaquio Guteres mos husu ba Tribunal ofisiozamente atu nomeia testemunha ka peritu ba brankas nian atu esplika didiak mekanizmu utilizasaun ba brankas.

Razaun Defeza hatoo rekerimentu nee ba Tribunal, tanba defeza duvida ho depoimentu sasin sira nian katak molok sira hatene ona katak osan lakon uluk ona iha branka mak foin sira hatoo ba arguida katak, osan lakon iha brankas.

Tuir Eustaquio katak normalmente ema tenke loke uluk brankas nee mak foti osan laos hatene uluk osan lakon, maibe la hatene se mak foi osan.

Hafoin rona tiha rekerimentu Ministeriu Publiku no Defeza nian Tribunal Koletivu liu husi Juiz Jose Escurial aseita ho pedidu Ministeriu Publiku nian hodi halo altersaun la substansial ba faktus sira neebe Ministeriu Publiku hetan no Tribunal deside katak, faktus la substansial sira nee konsta deit iha autus ba desizaun ba kazu nee.

Tribunal mos aseita Ministeriu Publiku nian hodi notifika banku BRI hodi haree konta bankaria aguida nian.

Tribunal la aseita pedidu defeza nian kona-ba atu haruka peritu ida ba haree utilizasaun brankas nian no Tribunal fundamenta katak kestaun hanesan nee ba iha tempu seluk deit.

Hafoin rona tiha parte rua Tribunal deside halo kedan inspesaun ba Intitutu Nasional Saúde Publika Timor Leste hodi ba iha brankas.

Bainhira Tribunal halo inspesaun ba lokal Tribunal haree katak, brankas antiga neebe rai osan nee sei tau hela iha Diretor nia sala, maibe arguida FEG neebe uluk kaer nia la lembra ona numeru branka nian neebe ho dijitu sia.

Nunee iha prosesu inspesaun nee Tribunal hasai despaixu emediatu ba direjente INSPTL loron sanulu nia laran tenke loke ona brankas nee, para Tribunal atu haree brankas neebe rai osan nee, kuandu direjente INSPTL la loke brankas nee Tribunal konsidera dezovidensia no sei akuza krimi foun ba Dirijente Institutu Nasional Saude Publiku Timor Leste.

Audensia julgamentun nee prezide husi Juiz Koletivu, Afonso Carmona, Jose Escurial, Fransisca Cabral, Ministeriu Publiku reprezenta husi Prokurador Matias Soares, arguidu hetan asistensia legal husi Defensor Publiku Eustaquio Guterres.

(ter)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *