DILI, STLTIMORLESTE.com – Tribunal Judisial Primeira Instansia Dili halao julgamentu ka prosesu primeiru interogatoriu ba arguidu nain rua (2) ho inisial MDAS no SUA hanesan sidadaun Bangladesh.
Arguidu sira lori mai iha Tribunal, no Ministeriu Publiku promove sira ho krime trafiku pessoas iha artigu 163 husi Kodigu Penal, no artigu 2 artigu 34 husi lei numeru 3/2017.
Tribunal liu husi Juiza turnu Ersilia de Jesus halo tiha indentifikasaun ba arguidu nain rua, no ikus mai deside hodi aplika medida Prizaun Preventiva ba arguidu nain rua.
Tuir Defeza arguidu sira nian, Anselmo Akara katak, Tribunal aplika medida Prizaun Preventiva ba arguidu nain rua, maibe defeza la konkorda no sei halo rekursu.
“Informasaun neebe mak Ministeriu Publiku haruka mai nee, ohin despaixu Tribunal aplika medida koasaun prizaun preventiva ba sidadaun Bangladesh nain-2 nee hotu, ho razaun katak Tribunal iha indisiu sufisiente tanba nee mak aplika medida koasaun prizaun preventiva,” dehan Defeza nee ba jornalista sira, iha Kaikoli, Sesta, (03/10/2025).
Tuir nia, iha alegasaun defeza rasik husu haree ba aktus ho krime neebe Imputa ba iha promosaun ho krime trafiku umanu pesoa, entaun tuir defeza nia haree hosi buat tolu, ida kona-ba aktu, ida kona-ba meius sira neebe mak akontese inklui mos ba iha krime nee nia finalidade liga ba iha krime neebe mak imputa ba iha arguidu sira.
Nunee defeza nia haree la priense elementu prinsipais sira neebe mak husi krime nee presiza, tanba hanesan arguidu sira la halo rekrutamentu, sira la halo transportasaun, inklui mos sira la halo ameasa ou meiu internal ruma ida neebe mak arguidu sira pratika.
Nunee Defeza husu iha alegasaun atu deporta arguidu nain 2 nee, tanba nia faktu kondisaun prova nee, arguidu sira mai too iha nee, vizaturista maibe buka servisu pior liu tan mak arguidu sira nee, viza mate hotu ona.
Tanba nee mak ho razaun sira nee, defeza husu kabe ba Ministeriu interior liga ba iha imigrasaun entaun rezolve tia situasaun nee para deporta fila fali sira.
Defeza entende, dala ruma iha parte seluk, Ministeriu Publiku sira hatama pedidu kona-ba memori futura entaun dala ruma tribunal aproveita situasaun ida nee hodi rona deklarasaun lezadu balun, aproveita provas sira neebe mak produz memori futura, mak sai fali razaun ida hodi aplika medida koasaun ida neebe mak todan liu, tanba nee maka defeza nia pozisaun klaru sei prekore hatama rekursu hodi hasoru despaisu Tribunal nian.
Antes nee iha alegasaun nee Prokurador Matias Soares, konsidera iha indisus, tanba nee husu ba iha Tribunal atu aplika medida Prizaun Preventiva ba iha arguidu nain rua.
Enkuantu husi parte defeza nian, husi Tribunal atu aplika medida Termo Indentidade Rezidensia (TIR) no deportasaun ba arguidu nain rua.
Prosesu nee, prezide husi Juiz turnu Ersilia de Jesus, Ministeriu Publiku reprezenta husi Prokurador Matias Soares, arguidu nain rua hetan asistensia legal husi Defensor Publiku nain ida.
Tuir kronolojia neebe iha katak, Komandu PNTL Munisipiu Likisa, iha loron Tersa 30/09, detein sidadaun hosi Bangladesh nain-11, neebe tenta halo movimentu hosi teritoriu Timor-Leste ba Australia ho ilegal.
Suspeitu indetifikadu nain-2 no vitima nain- 9, sidadaun hirak nee hosi Bangladesh. No dokumentu neebe polisia asesu katak, sira hakarak atu ba Australia, liuhosi teritoriu TL ba Kupang Indonezia atu liu ba Parte Australia maibe ho dalan ilegal, ho meneira ida nee mak Polisia kaer no detein.
Jornalista: Terezinha De Deus
Editora:Carme Ximenes







