DILI, STLTIMORLESTE.com – Primeiru Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão hatete, ema neebe mak naok osan Estadu no gasta osan arbiru mak Empreza Publika (E.P) no Institutu Publika (I.P).
Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão hatoo kestaun nee ba jornalista sira, bainhira remata halao enkontru semanal ho Prezidente Republika, Jose Ramos Horta iha Palasiu Prezidensial, Nicolau Lobato, Bairo Pite, Dili, Kinta (20/03/2025).
“Buat ida hau bele dehan katak parte de ajuda gasta osan arbiru naok osan estadu nia arbiru mak E.P I.P, fou-foun kedas ami hakarak muda, horiseik ami hasai ona dekretu lei ida ami informa ona ba Prezidente, se mai Prezidente promulga,” dehan PM Xanana.
Durante fulan 3 Governu sei prepara estatutu foun ba idak-idak tanba husi lei neebe kria tiha E.P no I.P dehan katak sira autonomia administrativa finansial, buat sira nee hotu labele book. Timor nee ema oituan deit ita konhese malu naran mak haluha.
“Governu neebe tutela I.P E.P dehan katak sira autonomia administrativu finanseira, autonomu indepedente labele book no labele kahur nia liman, tanba nee osan milhões gasta ba iha neeba ita la haree buat ida, nee mak hasai tiha buat ida nee, tanba hau hakilar membru Governu nusa mak o la haree nebaa sira, dehan labele, tanba sira dehan katak autonomu indepedente, lei foun nee dehan ida neeba iha ona kotuk, laos katak fali ona mais kotuk hodi ita aruma tiha,” katak PM Xanana.
Primeiru Ministru dehan, problema boot neebe iha mudansa estraga osan Estadu nia ou osan povu nia nee mak sira.
“Hau kontente tebes tanba ami book daudaun ona E.P – I.P agora ita atu halo auditoriu ba sira nee arkivu laiha mais sira dehan halo mais prova laiha tanba foti ona asutu neebe ami halao daudaun kabo submarinu fim do ano too ona iha nee hodi ita bele kontrola kedas .
Nunee mos iha Konselhu Ministru halao Sorumutu iha Palasiu Governu, Dili, no aprova projetu Dekretu Lei, neebe aprezenta husi Ministru Prezidensia Konselhu Ministrus, Agio Pereira, kona-ba rejime tutela administrativa ba pesoas koletiva publika neebe integra iha Administrasaun Indireta Estadu.
Diploma ida nee atu responde ba nesesidade hodi uniformiza ezersísiu poder tutela no superintendensia ba institutu publiku sira, atu nunee bele garante jestaun ida neebe efisiente no koordenada liu. Sein prejuizu ba espesifisidade entidade idak-idak nian, rejime ida-nee estabelese kuadru komun ida ba supervizaun governamental, hodi asegura koerensia neebe boot liu iha atuasaun institutu publiku sira.
Entre dispozisaun prinsipal sira, diploma nee define kompetensia husi membru Governu neebe tutela, nunee mos autorizasaun konjunta lubuk ida neebe, tanba ninia impaktu iha despeza publika, tenke hetan aprovasaun iha koordenasaun ho Ministeriu Finansas. Aktu sira neebe relasiona ho organizasaun Administrasaun Publika no partisipasaun iha entidades privadas oras nee presiza aprovasaun husi Konselhu Ministrus, no aktu sira neebe laiha autorizasaun nee konsidera nulu.
Preve mos tutela substitutiva, hodi permite membru Governu atu halo intervensaun iha kazu inersia grave, hodi garante kumprimentu ba obrigasaun legal sira. Violasaun ba normas bele hamosu responsabilidade sivíl, kriminal, dixiplinar no finanseira. Atu adapta ba regras foun, institutu publiku sira sei iha períodu tranzisaun ida hodi halo revizaun ba sira nia estatutu no lejizlasaun interna.
(eme)